Noored arvudes
Eestis on Statistikaameti andmetel 25 500 15–29-aastast mitteõppivat ja -töötavat noort (NEET-noort). Covid-19 kriisi tulemusel on tuge vajavate noorte arv Eesti Töötukassa info põhjal paraku kasvanud. Igal aastal katkestab umbes 1,5% üldhariduskoolides ja 20% kutseharidusasutustes õppijatest oma õpingud. Need on arvud, mis teevad iga ühiskonna arendaja, otsustaja, perekonna või noorega töötava inimese murelikuks, olgu siis riigi tulevikuperspektiivi või noore heaolu vaatest. Õpingud katkestanud noortel on suur risk jääda töö- ja hariduselust kõrvale ning kui senised õpikogemused pole andnud noorele tugevat oskust omaenda elu keerulistel hetkedel juhtida, siis sellises olukorras üksi toime ei tulda. Siinjuures tõstatubki küsimus, et kuidas aidata hariduse omandamisest eemale jäänud noor tundma taas huvi õppimise ja enesearendamise vastu ning milline on siinjuures noorsootöö roll. Milline saab olla noorsootöö panus kõikide noorte õppimise huvi hoidmisel ja õppimise juhendamisel?
Mis põhjustab keerulise olukorra?
Uuringud ning analüüsid on toonud välja, et NEET-noorte staatusesse sattumise asjaoludeks on varajane iseseisvumine olukorras, kus noor on pidanud erinevatel põhjustel vanematekodust varakult lahkuma ning mille teeb keeruliseks see, et kuhjunud katmata vajadustega toimetulekuks pole piisavalt tuge. Samuti tekitab raskusi poolelijäänud haridustee ning pärinemine maapiirkonnast, eelkõige kõrge tööpuudusega piirkondadest; vanematel noortel lisanduvad takistusena perekondlikud kohustused. Rahvusvahelised uuringud tõendavad ka NEET-noorte enda vähest võimekust ning sotsiaalse kapitali puudumist tekkinud olukordadega toimetulekul. Noorte ellu tekivad uued situatsioonid, millega on ilma toetava tugivõrgustiku ja vajalike oskusteta raske hakkama saada. Seetõttu tuleb pöörata suurt tähelepanu sellele, kuidas noori iseseisvaks eluks ette valmistatakse, milliste oskuste omandamist toetatakse. Lahenduseks ei saa olla vaid tekkinud olukorrast väljapääsu leidmine, vaid ka selle ennetamine.
Sotsiaalvaldkonna toest jääb noorte aitamisel väheks
Olukorras, kus noor on haridustee katkestanud, tuleb mõelda sellele, kuidas mitteformaalõppe keskkond saab noort aidata taas õppimise vastu huvi äratamisel, kogemuste pakkumisel ning seeläbi tagasi elukestvasse õppesse suunamisel. Ainult sotsiaalvaldkonna toest siin ei piisa, tuleb toetada noore liikumist ühest õpikogukonnast teise, sest õppimine on tihedalt seotud ka tööalase karjääriga. Tänapäeval pole enam tagatud töökoha turvalisus, sest uus karjääriajastu toob kaasa piiritletud karjääri positsiooni järkjärgulise kadumise ning asemele tuleb enesejuhitud karjäär, mille eest vastutab üksikisik, mitte organisatsioon. Konkurentsivõime säilitamisel läbi kogu elukaare on oluline roll inimese eneseteadvusel, mis nõuab investeerimist õppimisse. Teadlikud valikud eeldavad head enesetundmist, kogemuste pagasit, millest enda kutsumus leida, ning vajalikus mahus sotsiaalset kapitali. Seda pakub teiste valdkondade kõrval efektiivselt noorsootöö, olgu siis läbi kohalike või rahvusvaheliste tegevuste.
Oluline lahendus: paindlikud õpivõimalused
Riiklikud suunised Eestis soodustavad igakülgset õppimise tuge, väärtustades formaalõppe ja mitteformaalõppe omavahelist toetavat osa noore inimese arengus. Nii ongi haridusvaldkonna arengukava aastaks 2035 seadnud üheks tegevussuunaks tagada paindlikud õpivõimalused ja toetatud õppe, et vähendada haridusest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali sidudes omavahel formaalõppe ja mitteformaalõppe. Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu täiustab seda plaani omakorda olulise suunana arendada noorsootöö veelgi mitmekülgsemaks ja kättesaadavamaks. Seda selleks, et pakkuda noorele enda arenguks ja iseseisvumiseks vajalikku kogemuspagasit, pidades silmas noorte üksijäämise ja eemaldumise märkamist ning toetusvõrgustiku arendamist. Seega toetavad mõlemad valdkonnad noorte arendamist ühtse tervikuna, kus noorsootöö saab pöörata rohkem tähelepanu ka nõrgemas positsioonis noortele, sh mitteõppivate ja -töötavatele noortele. Milles võib seisneda noorsootöö valdkonna erilisus haavatavamas sihtrühmas noorte toetamisel? Milline on toimimisviis, mis toob noored, kes on hakanud õppest kõrvale jääma või on seda juba teinud, tagasi haridusse, elukestvasse õppesse?
Noorsootöö ülioluline roll
Noorsootöö roll on viia noored sinna, kus keegi varem pole käinud, valmistada noored ette uuteks kogemusteks ja nendega hakkamasaamiseks, olgu selleks siis ootamatud muutused isiklikus elus, töö - või õpiprotsessides. Läbi mitteformaalõppe tegevuste saab noorsootöö aidata luua seoseid koolis õpitu ning reaalselt kogetu vahel. Noorsootöö tegevused võimaldavad õppida koostegutsemist väga erinevate inimestega ja ka ootamatutes olukordades, mis toetavad erinevate oskuste arendamist. Noorsootöö kogukond ei piirdu ühe klassi, kooli või vajaduspõhise grupiga, vaid seob väga erinevaid osalejaid mitmetest kogukondadest. Need kogemused annavad uusi oskusi, mis aitavad kohaneda edasises elus ette tulevate muutustega. Sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused, püsivus, ettevõtlikkus, enesetõhusus, enesekontroll ja enesejuhtimisoskus on mittekognitiivsed oskused. Pool sellistest oskustest tuleneb kodu- ja õpikeskkonnast, need pole pärilikud ning on seetõttu muudetavad uusi kogemusi ja sekkumisi pakkudes. Uuringud näitavad, et mittekognitiivsed oskused ennustavad tulemusi hariduses ja tööturul, tervist ja ka kriminaalsust. Noorsootöö mitmekülgsed tegevusvõimalused on potentsiaal nende oskuste arendamiseks ning noorte kasvamiseks ennastjuhtivateks õppijateks, et vältida tulevikus kuhjuvaid probleeme elukarjääri planeerimisel, tervises või õigussüsteemis. Noor peab saama tuge ja õpetust, kuidas enda arengut juhtida ja oma vajadusi tunda ning sellest tulenevalt eesmärke seada.
Noorsootöö kui noore enesejuhtimise toetaja
Enesejuhitud õppimine on protsess, kus inimesed võtavad initsiatiivi teiste abiga või ilma oma õpivajaduste diagnoosimisel, õpieesmärkide sõnastamisel, inim- ja materiaalsete ressursside kindlakstegemisel õppimiseks, asjakohaste õpistrateegiate valimisel ja rakendamisel ning õpitulemuste hindamisel. Enesejuhtimine õppimises on nüüdisaegse õpikäsituse üks eesmärke. Noorte inimestega töötades peame oskama hoida ja edendada või taastada huvi maailmas toimuva vastu, arendada noortes uurimisoskust, sest siis suudavad nad täiskasvanuna juba iseseisvalt maailma avastada ning olla osalised elukestvas õppes, väärtustades igat kogemust või inimest olulise õppimisallikana. Noortekeskust ja noorsootöös pakutavat saab käsitleda kui õpikeskkonda, mis ei seleta otseselt lahti faktiteadmisi ning maailmas toimunut ja toimuvat, vaid on kui kogemuskeskus, kus noored saavad rakendada erinevaid materiaalseid ja inimressursse oma õpiteekonna kujundamisel ning iseenda arendamisel. Noorsootöö paindlikkus ja noorest lähtuv tegevuspõhimõte võimaldab igal noorel liikuda iseendale sobivas rütmis. Ühe ideaalse noort toetava kogukonna mudel on selline, kus erinevad noortega töötavad asutused tegutsevad noore toetamisel koosloomes.
Efektiivsed tugimeetmed noortele
2020. aastal on NEET-noortele haridus- või tööellu tagasipöördumiseks mitmeid tugimeetmeid, millest osa on ka teostamisel noorsootöö valdkonnas, sh „Noorte Tugila“ programm, mida koordineerib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, ning „Hoog sisse!“ programm, mis tegutseb Tallinnas. Mõlemaid programme teostatakse läbi Haridus- ja Noorteameti. Nimetatud teenuste pakkumine on seotud peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi rahastusega ning on ajaliselt piiritletud tulenevalt rahastusfondide lepetest ja teenuse raamidest. Peamised teenused on NEET-noorte leidmine ning nende kooli või tööle suunamine, teenust pakutakse 4–6 kuud ning tegemist ei ole pikaajalise toetusprotsessiga. Teised NEET-noortele suunatud toetusmeetmed on üldjuhul sotsiaalvaldkonna tööturumeetmed. Kuidas aga sellise toetuskogemusega edasi liikuda?
Noorte efektiivne toetamine ei saa tugineda lühiajalistele lahendustele, sest uuringud on välja toonud, et positiivsete edulugude tagamise faktoriks on pidev eesmärgi hoidmine ning seetõttu tuleb enesearengut ja õppimist ning selle tuge näha pikaajalise protsessina. Noorsootöö on suunatud 7–26-aastasele noorele ning seda teostatakse kogukondlikul tasandil ehk noore eluilma osana. Avatud noorsootöö võimaldab olla noorega kontaktis, seadmata eeltingimusi osaluseks, ning hea noorsootöö korraldus kohalikul tasandil aitab hoida sidet noorega ka siis, kui ta on kohalikust koolist lahkunud. Noorsootöö teenustel on võtmeroll noore eneseleidmisel ja -arengus formaalhariduse kõrval ning mitte ainult raskustesse sattunud noorte puhul. Noorsootöötaja on õppimise juhendaja ning annab oma tegevusega suure panuse just ennetustegevusse, pakkudes positiivseid edukogemusi, igaühe võimetele ja huvidele vastavat pingutust ning toetades seeläbi noorte enesejuhtimisoskust erinevates olukordades toime tulemiseks. Uuringute analüüs on toonud välja, et noored, kes on õppimises ennastjuhtivamad, on oma eluga rohkem rahul ning selgema tulevikuvisiooniga. Noortekeskused pakuvad juba praegu erinevas eas ja erinevate võimetega noortele mitmekülgset tegevuspaketti, mis on teiste valdkondade kõrval unikaalne, muutes sarnaste teenuste dubleerimise teistes asutustes või valdkondades vähem vajalikuks. Noore toetamise potentsiaal läbi noorsootöö on enamikus Eesti kogukondadest olemas, tihti kogeme aga seda, et seda ei osata näha, sest traditsioonilised lähenemisviisid on harjumuspärasemad. Noorele mõjusad lahendused vajavad kogukondlikku koosloomet ja üksteise rollide paremat tundmaõppimist. Tuleb formuleerida, kellele on noortele suunatud teenused täpsemalt sihitud ning kohalikul tasandil juhtumite kiiremaks lahendamiseks ühtlustada tööpõhimõtted valdkondade vahel.
TÜ magistritöö kinnitas noorsootöö tähtsust
Noorsootöö tugevuse enesejuhitud õppimise toena ning koosloome vajalikkuse tõi välja ka artikli autori Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö teemal „NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil“. Uurimistöö käimapanevaks jõuks oli küsimus, milline on toimimisviis, mis toob NEET-noored tagasi haridusse, elukestvasse õppesse, ning töö eesmärk oli luua noorte vajadustele vastav potentsiaalne kohaliku omavalitsuse tasandil toimiv NEET-noorte enesejuhitud õppimise oskusi toetav teenusmudel. Mudeli loomise protsess oli üles ehitatud teenuste topeltteemandi disaini mudelile. Teoreetiline lähenemine põhines Knowles'i enesejuhitud õppimise mudelil, selle eelduse elementidel ning toetamise protsessil. Uurimistöös selgus, et uurimuses osalenud noortel oli kas madal või keskmine valmisolek enesejuhitud õppimiseks. Selline tulemus kinnitas vajadust pikaajalise mõjuga sekkumiste järele, milleks on enesejuhitud õppimise oskuste arendamine.
Intervjuud noortega töötavate spetsialistidega erinevatest asutustest tõid välja, et enesejuhitud õppimise toetamine ei ole neis asutustes teadlik protsess, kuigi õppimisele orienteeritus on olemas. Spetsialistid rõhutasid oma kogemusele tuginedes noortele pakutava täiendava toe vajalikkust, kuid tõid välja ka selle, et paraku on rollid erinevate asutuste vahel ebatäpsed ning tihti ei soovita võtta juhtiva rolli vastutust noore olukorra lahendamisel. Asutuste võrdluses selgus, et noortekeskus pakub teistega võrreldes avatumat ja noortepärasemat tegevuskeskkonda, mis eristub teistest teenusepakkujatest sellega, et tegemist ei ole ametliku keskkonnaga ning kus kõik erinevad noored saavad koos tegutseda. Knowles’i enesejuhitud õppimise tunnused on enim sarnased ka noorsootöö olemuse ja põhimõtetega noorsootöö seaduse mõistes. Noortekeskuse võimalustest on toetav ka erinevate tegevuste mitmekülgne valik. Tuginedes järeldusele, et noortekeskus on noorele kõige kättesaadavam ning kõige vähem osalustingimusi seadev asutus, loodi uurimistöös enesejuhitud õppimist toetav meede noortekeskusesse.
Loodud mudeli alusel selgitatakse välja noore vajadused teenuseid pakkuvates asutustes, kellel on noorega esmane kontakt. Kui noor vajab tuge enesejuhitud õppimisel, asub noorega tegelema noortekeskus, kuid juhtivaks ja vastutavaks juhtumikorraldajaks jääb asutus, kes noorega esmase kontakti lõi. Noortekeskuses toimub noorega eesmärkide sõnastamine ja olemasolevate ning vajaminevate ressursside tuvastamine. Noorega koos loodud strateegia elluviimise faasis rakendatakse erinevaid õppimistegevusi. Kui ressursside väljaselgitamise käigus ilmneb sotsiaalseid vajadusi, siis pöördub noortekeskus kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole, kus pakutakse rakendamise faasis vajalikke abimeetmeid või sotsiaalprogramme. Noortekeskuses saab noor sel juhul õppetegevustega jätkata kohe või pärast seda, kui takistavad asjaolud on sotsiaalosakonna abiga lahendatud. Seatud eesmärkide saavutamise järel saab iga asutus ise või koos partnerasutustega viia läbi noore tulemuste hindamise. Mudeli valideerimisel olid abiks noored, kelle hinnangul vastas mudel nende tunnetusele kõikide asutustega ning sobis rakendamiseks. Noored andsid ka omapoolseid soovitusi. Rakendamissoovitustena, tuginedes uurimistöö andmetele, joonistus välja järgmine rollide jaotus: haridusasutus pakub lisaks õppetegevusele avatud õppimise kogukonda ka noortele, kes kooliga igapäevaselt seotud ei ole, Töötukassa on partner eelkõige kursuste, koolituste ja karjäärinõustamise osas, noortekeskus pakub noortega koostegutsemise võimalust, õppe-coaching’ut ja koostööd kogukonnaga mitteformaalõppe tegevustes, ning kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakond haldab riiklikke registriandmeid, koordineerib koostööd noore pere ja lähedastega ning rakendab vajadusel sotsiaalvaldkonna teenuseid.
|
