EESTI AVATUD NOORTEKESKUSTE ÜHENDUSE INFOKIRI

Eesti ANK infokirjast saad lugeda meie organisatsiooni tegemistest, avatud noorsootöö uudistest, pakkumistest ja noortekeskuste igapäevastest toimetamistest. Kõikidel Eesti ANK liikmetel on võimalus jagada enda infot meiega, kutsudes teisi liikmeid endale külla, mõnes projektis osalema või tutvustades oma noortekeskuse tegemisi. Info edastamiseks saata kiri ank@ank.ee märksõnaga infokiri.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on 2001. aastal loodud noortekeskuste esindusorganisatsioon, mis ühendab 205 Eesti noortekeskust. Meie eesmärk on luua Eesti avatud noortekeskuste võrgustik ja toetada kõikide liikmete tegevust.

INFOKIRJA SISUKORD

UUDISED

• Innovatsiooniseminar "Noortekas ALFA"

• Teaduspõhiste seminaride sari "Teaduslõuna noortekeskustes"

• Kohtumised koostööpartneritega

• Avatud noorsootöö visuaalid

• ESK3 "Let's Make Future" - EANK vabatahtlikud

• Noored kogukonna heaks: #looniseomaelu

• Kogemuslugude sari

NOORSOOTÖÖ

• Heidi Paabort: Tahan siin tegutseda, sest noortevaldkonda ei ole võimalik lõpuni planeerida ning selle ootamatus ja paindlikkus on loonud võimaluse märgata pidevalt midagi uut
• Marek Mekk: Minu jaoks on noorsootöö võimalus teha neid asju, mis mulle meeldivad, ja seeläbi ka noori jõustada
• Anne Kivimäe: Minu noorsootöö kogemus
• Kas Eesti noortekeskustesse on oodatud ka noored vanuses 17-26?
• Millisena näevad Eesti noorsootöötajad noortekeskust 5–10 aasta pärast?
• Mida uut on Noorte Tugilas? Millised on tulevased arengud?
• Innovatsiooni loome tulevikule – alfa põlvkonnale!

NOORTEINFO

• Rahatarkusega alustamine läbi noorteinfo töötoa

UUDISED

Innovatsiooniseminar "Noortekas ALFA"

Maivi Liiskmann

Üheskoos Eesti ANK liikmete ja koostööpartneritega mõtlesime raamist välja, mõtlesime kaugemale, mõtlesime sügavamale, mõtlesime teistmoodi. On oluline võtta aega selleks, et  läheneda oma tööle uue vaatenurga alt ning olla avatud muutustele, just innovatsiooni kaudu saame tuua valdkonda uudsust, muuta oma tegemised efektiivsemaks.

Innovatsiooniseminar "Noortekas ALFA" toimus 11. novembril Tartus Ettevõtluskülas, SPARK majas. Meid oli sel päeval kokku tulnud üle 30, lisaks oli kõigil Eesti ANK liikmetel võimalik omapoolseid mõtteid ja ideid edastada veebivahendusel. Ühiselt töötati innovaatiliste lahenduste suunas, et noorsootöö oleks Alfa põlvkonna tulekuks valmis. 

Noortekeskus on koht, kus kohtuvad noored, kel on erinevad huvid ja taustasüsteem ning kus ruumiline tegevusvabadus loob võimaluse uuteks ideedeks, kontaktideks ja kogemuste jagamiseks, mille põhjal tekivad uued (sub)kultuurid ja ideed. Avatud noorsootöö on sotsiaalse innovatsiooni loomine inimeses endas, tema tegevusgrupis või kogukonnas laiemalt. Ühiskond meie ümber nõuab avatud noorsootöö tegevuste arendamise vaadet pidevalt uuenevas keskkonnas. Noorsootöötajatena tulevad meil noored viia sinna, kus keegi varem pole käinud. 

Noorsootöösse astub sel aastal ALFA põlvkond. See on põlvkond, kes on sündinud 2013. aastal või pärast seda. Alfa-generatsioon esindab tulevikku ja pakub vaadet, mille kaudu saab vaadata järgmist aastakümmet ja ja veel edasigi. Kui noortekeskused soovivad sobituda uute noorte maailma, tuleb täna võtta aeg, et vaadata, kas ja millist innovatsiooni me oma keskustes tahame ja vajame. Juba täna töötavad meil Z-generatsiooni noored, kes otsivad töös paindlikkust, vabadust, multifunktsionaalsust. Kohe siseneb noortekeskuse uksest uus põlvkond - alfa põlvkond. Kas oleme muutuseks valmis? (Loe lähemalt alfa põlvkonnast artiklis: “Innovatsiooni loome tulevikule – alfa põlvkonnale!”)

Innovatsiooniseminar oli üles ehitatud tuleviku vaadet otsivatena järgmistes teemaarendustes:

* Avatud noorsootöö olemus ja väärtus;

* Teenused noortekeskuses;

* Meetodid noortekeskuses;

* Töökorraldus noortekeskuses;

* Koostöö kogukonnas.

Tehtud ja kogetule tagasi mõeldes tõid osalejad välja, et peamiselt võtavad nad endaga kaasa teadmise, et koostöö ja inimestevahelised suhted on kõige alus, tuleb osata kasutada rohkem seda inimressurssi, mis meie ümber on ning teha suuremat koostööd kogukonnaga. Noortega töötades tuleb kastist välja mõelda ning lasta lahti vanadest mõttemustritest, sest noorsootöös on alati midagi uut ja põnevat, olenemata kui kaua teemaga tegelenud oled. Siiski ei tasu üle reageerida, mõtestame, süstematiseerimine ning mõtleme rohkem läbi, mis on hetkel oluline ja millega peaks rohkem tegelema ning nii saamegi kõigega hakkama! 

Lisaks antud teemadega edasi tegelemisele plaanivad osalejad kaasata, kaasata ja veelkord kaasata noori ja kohalikke kogukonnaliikmed vabatahtlikkusse noorsootöösse, olla avatumad noorte pakkumistele ning tegutseda vastavalt teadmistele, et noorsootöös on noor kõige aluseks ning iga elluviidud idee ja tegevus on nende soovidest ja vajadustest lähtuv. 

Kogesime koos midagi täiesti enneolematut ja müstilist, väljusime mugavustsoonist ning päeva lõpuks said tiimid valmis üldise idee raamistiku, millega edasi töötada. Kui soovite antud teemades kaasa mõelda ja/või edasistes töögruppides osaleda, võtke meiega ühendust ank@ank.ee.

Tiina Sinijärve tagasiside: 

Olen väga rahul, et sain osaleda noortekeskuste innovatsiooniseminaril, mis õnneks toimus veel silmast silma. Päev oli täis tulevikku vaatamist, uusi põnevaid nüansse peale kasvava Alfa põlvkonna kohta ning sellest lähtuvalt mõttetööd, kuidas noortekeskuseid ja sealseid teenuseid vastavalt kohandada. 

Nagu enamikele noorsootöötajatele, ei meeldi ka mulle sildistamine, millena võib tunduda ka generatsioonide nimetamine tähestiku tähtede järgi, aga siinkohal kannab see õilsat eesmärki ja sõnumit - noorsootöö teenuste keskmes peab olema noor ning meie ülesanne on kohaneda nende eripärade ja vajadustega. Kõnekas on ehk ka see, et  ladina tähestikust said tähed otsa ja pöörduti uue algusena Kreeka tähtede poole ja mine tea, ehk on see ka märgiline, et midagi tõepoolest on suurema muutumise poole teel.

Riin Luks tegi väga põneva ja informatiivse kokkuvõtte, milline on või saab olema see kohe-kohe noorsootöösse siirduv generatsioon. Alfa põlvkonnas on nutikad, dünaamilised, tähelepanelikud ja kiired lapsed, kes vajavad fookustatud tähelepanu. Neid iseloomustatakse intensiivsete õppijatena, meie peaksime olema senisest avatumad tehnoloogiale ja kasutama selle hüvesid maksimaalselt, aga ka targalt. Alfa noored tahavad kõike kohe ja korraga. Neile on oluline kogukonnatunne ja et elus hästi hakkama saada, vajavad nad coachivat lähenemist. Lisaks eeltoodule, mis kõlab ju päris paljulubavalt, oli kohati ka hirmutavat, aga usun, et uue põlvkonna kujunemisloos mängime me kõik olulist rolli. 

Uue pealetuleva põlvkonna iseloomustuse tuules asusime noortekeskuseid uueks tuunima. Teemad  olid väga olulised, mille raames meeskonnad asusid innovaatilisi lahendusi otsima. Kõik teemad kõnetasid mind ja olen väga nõus, et nende rõhuasetusega on vaja kindlasti sügavuti edasi tegeleda. Teemadeks kasutatavad meetodid ja nende käsitlemise oskus, noorest lähtuv töökorraldus noortekeskuses, koostöö kogukonnas, avatud noorsootöö olemus ja väärtus ning mina sattusin meeskonda, kes tegeles noortekeskuste teenustega.

Meeskonnaga mul vedas täiega, sain ilmselt tähestiku algustähega märgistatud generatsiooni esindajana mõtteid vahetada Z põlvkonnaga. See kogemus oli väga inspireeriv ning täis põnevaid ja paljulubavaid arutelusid. Noored tiimikaaslased olid entusiastlikud, motiveeritud, optimistlikud ja loovad noorsootöötajad, kes on veendunud iga noore kaasamise ja aktiivse osaluse võimalikkuses. Tuleb vaid osata neid kaasata ja innustada. Tänaseni mõtlen, mida peaks tegema, et selliseid noorsootöötajaid hoida, et ka järgmisel ja ülejärgmisel ja ka edaspidi saaks nendega taolistes töötubades arutada ja koos maailma parandada. Ainult et siis on nad endiselt motiveeritud ja entusiastlikud ning veelgi pädevamad ja valdavad erinevaid meetodeid noorte võimestamiseks. Aitäh minu meeskonnale, Andrele ja Peilile Sauelt, Cärolynile Rakverest ja Kellyle Koselt. Kiidusõnad ka EANK-ile eestvedamise eest, loodetavasti jätkuvad sellised koosloomepäevad ja avatud noortekeskused saavad üha olulisemaks osaks noorte arenguteel.

Tõenduspõhiste seminaride sari

"Teaduslõuna noortekeskustes"

Maivi Liiskmann, Kerli Kõiv, Kadi Laaneots

Sel aastal lõime uue traditsiooni Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusse! Suve alguses kogusime kokku noorsootööalaseid uurimistöid, et omalt poolt anda tehtud töödele veel laiem kõlapind ja et ka teistel spetsialistidel oleks võimalik õppida autorite kogemustest ja teadmistest.

Nii alustas Eesti ANK 23. septembril 2020 teaduspõhiste seminaride sarjaga „Teaduslõuna noortekeskustes“, mille eesmärk on tutvustada noortekeskustele viimase viie aasta jooksul kaitstud uurimistöid, mis otseselt või kaudselt puudutavad noortekeskuste tööd. Seminaride sarja avas Haridus-ja Teadusministeeriumi Noorteosakonna peaekspert Joanna Kurvits.

Esimesel teaduslõunal tutvustasid oma töid: 

Heidi Paabort - „NEET-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamine Euroopa Komisjoni Noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel“;

Kerli Kõiv - „NEET-noorte enesejuhitud õppimist toetav teenusmudel kohaliku omavalitsuse tasandil“;

Stiina Kütt - "Noortekeskuste roll ja võimalused kogukonna sidususe toetamisel".

Teisel teaduslõunal tutvustasid oma töid:
Kristi Paas - „Erivajadusega noorte kaasamine avatud noorsootöösse“;
Kati Nõlvak - „Digiküpsuse hindamismudeli Digipeegel sobivuse analüüs kasutamiseks noortekeskustele“;
Aune Suve-Kütt - „Noorsootöötajate enesetäiendamise motivatsioon ja enese-täiendamist toetavad tegurid Lääne-Virumaa ja Järvamaa näitel“.

Kolmandal teaduslõunal tutvustasid oma töid:

Triin Mäger - "Alkoholiga seotud kogemused teismeliste eluilmas";

Grete Heinaste - "Noorsootöötajate töörahulolu ja -motivatsioon Võrumaa näitel".

Neljandal teaduslõunal tutvustasid oma uurimistöid:

Kätlin Merisalu - "Noortevaldkonna organisatsioonide poolt noorsootööalaste sõnumite kommunikeerimine läbi massimeedia";

Liis Lääts - "Tarvastu valla noorsootöö kvaliteet".

Nelja teaduslõunaga tõstsime esile meie spetsialistide valdkondlikku professionaalsust, teaduse ja noorsootöö ühisosasid, suurendasime teadlikku noorsootöö juhtimist ja kujundamist ning aitasime kaasa sellele, et me oskaksime rohkem näha ka üksteist õppimisallikatena ja sooviksime üha rohkem avastada noorsootöö sees olevat. Sel aastal osales seminaride sarjas 147 noortevaldkonna spetsialisti ning ka järelvaatamised on siiani väga populaarsed olnud. Kuna huvi on suur, siis planeerime ka järgmisel aastal jätkata, et tuua teadust noortekeskustele veelgi lähemale!

Tagasiside teaduslõunal osalejatelt: 

Mulle väga meeldis see teaduslõunate formaat. Igapäeva töö juurest ei ole aega tutvuda erinevate tööde ja uuringutega. See oleks väga hea kui suurematest noortevaldkonnas tehtavatest uuringutest ja muudest teemadest antaks selline ülevaade. Tund aega on täiesti mõistlik aeg ja jõuabki paar, kolm olulist asja läbi rääkida. Teemad olid kõik väga huvitavad. Mulle eriti pakkus huvi noorsootöötajate motivatsiooni teema. Ilmselgelt sellepärast, et see oli tehtud Võrumaa näitel, aga tegelikult oleks ma seda ikka sama huviga kuulanud ka siis, kui see oleks olnud mõne teise piirkonna näitel. Ajaliselt võiks see minu jaoks olla tund aega kas varem või hiljem. Igal juhul aitäh nende hetkede ja hea info eest ja loodan, et leiate jaksu selliste lõunatega jätkata.

Sirle Muiste

Olen äärmiselt tänulik ja õnnelik, et selline ettevõtmine ja algatus võimalikuks sai. Kodust lahkumata sain osaleda noorsootöö valdkonna kolleegidega üle-Eesti osade kolleegide teadustööde ja teadmiste jagamisest. Eriti rõõmsaks teeb suure hulga valdkonnas töötavate inimeste teadlikkus valdkonnast - need tööd, mida meiega jagati, ei ole ju ainsad, neid on kindlasti veel, ja ka need tööd ootavad teistega jagamist. Õppides täna ise Tallinna Ülikooli magistriõppe 2. kursusel noorsootöö korralduse erialal olen nii uhke, et suurem osa neist tarkadest ja teadlikest kolleegidest on minu kooliõed ning juba lõpetanud sama eriala. Muidugi on ka teisi auväärseid ülikoole, kus meie valdkonna (tipp)spetsialistid on kõrghariduse omandanud. Osad neist omandavad ja osad on omandanud ka doktori kraadi - vaatan teid kui suuri eeskujusid. Viimaseid õnneks meie valdkonnas ka on ja tuleb aina juurde. Loodan, et sellised teadmiste jagamised jätkuvad ka edaspidi - see inspireerib mind isiklikult enda lõputööd tegema ning loodan, et teisi kolleege oma haridusteed alustama, mõnda ka jätkama. Edu meile!

Merle Salusoo

Kohtumised koostööpartneritega

Maivi Liiskmann

Piirkondlikud raamatukoguhoidjate seminarid

Oktoobris alustas Eesti ANK koostöös ANDRAS-ega raamatukoguhoidjate piirkondlike seminaridel osalemist, mille eesmärk on tutvustada meie organisatsiooni, noortekeskuste tööd, rääkida võimalikest koostöövõimalustest kogukonnas ning kuidas üheskoos panustada elukestvasse õppesse. Oktoobris osaleti Tallinnas, Tartus ja Kuressaares toimunud seminarides ning sel kuul esindas meid Rakveres Piret Laidroo.

Kohalike omavalitsuste,  noortevaldkonna katuseorganisatsioonide ja noorsootöö spetsialistide koostöökohtumine

16. novembril kohtusid omavalitsuste juhid, noorsootöö spetsialistid ja noortevaldkonna katusorganisatsioonid esimesel koostöökohtumisel, kus meie tegevjuht Maivi Liiskmann aitas kohtumist läbi viia ning tutvustas ka Eesti ANK organisatsiooni, rääkis noortekeskuste olulisusest kogukonnas ning loodavates sotsiaalsetest sõnumitest sidusvaldkondadele. Järgmine kohtumine toimub 14.aprill 2021.

Koostöökohtumist korraldavad noortevaldkonna katusorganisatsioonid koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonnaga.

Kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumiga

18. oktoobril kohtus Eesti ANK esindus Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Joanna Kurvitsaga. Kohtumise peateemaks oli EANK ja HTM strateegilise partnerluse ülevaade ning kokkulepitud tegevuste elluviimine ja teostamine. 

Agenda juhtgrupi kohtumine

19.novembril toimus Agenda juhtgrupi virtuaalne koosolek, kus Eesti ANK rääkis Noorte tugimeetmete rakendamisest perioodil 2019 – 2020.

Kohtumine Harnoga

27.novembril kohtusime Harno peadirektori Ulla Ilissoni, noortevaldkonna kvaliteedi ja arenguseire osakonna juhataja Silver Pramanni ja Noortevaldkonna korraldamise osakonna juhataja Kaire Soometsaga, et tutvustada meie organisatsiooni, liikmete väljakutseid ning tulevikuambitsioone. Hea oli tõdeda, et kõik osapooled on seda meelt, et ühiselt tegutsedes on meil võimalus algatada ja luua muutusi ja ikka selleks, et meie noored oleksid toetatud ja hoitud.

Kohtumine ENL-i ja ENK-iga

30.novembril kohtus Eesti ANK esindus Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) ja Eesti Noorsootöötajate Koguga (ENK), et arutada 2021. aasta plaane ja arutleda ühiseid kokkupuutepunkte.

Avatud noorsootöö visuaalid

Kadi Laaneots

Eesti ANK-i poolt loodud materjalid aitavad selgitada avatud noorsootöö olemust ning visualiseeritult ilmestada avatud noorsootööd. 

Avatud noorsootöö on:

• Väljund igale noorele: avatud, vabatahtlik, kättesaadav ja ligipääsetav, võrdseid võimalusi pakkuv ning ei sea eeltingimusi. Oluline on märkamine, individuaalne tähelepanu ja lähenemine, noorte annete avastamine ning nende arendamine;
• Koos noortega loodud: paindlik, ligitõmbav, kaasahaarav ja kaasav. Avatud noorsootöö võimaldab koha, kus noored ise algatavad, korraldavad ning teostavad oma ideid noorsootöötaja toel;
• Partnerlus noortega võrdsetel alustel: ühisesse ruumi on oodatud eri vanustes ning erinevate taustadega noored, noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse.

Avatud noorsootöö KOV-ile

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele § 6 Lg 1 on omavalitsusüksuse  ülesanne korraldada vallas või linnas noorsootööd. Üheks võimaluseks on pakkuda noorsootööteenust noortekeskuse kaudu. 

Noortekeskus on avatud noorsootöö põhimõttest lähtuv noorsootööasutus, kus võivad vabatahtlikkuse alusel osaleda kõik noored ja mis saab olla ümbruskonna noorsootöö korraldamise keskus.

Eelmisel aastal kogusime noorsootöö nädalal tsitaate, mis seletavad noorsootöö olemust. Sel aastal on meil hea meel kolm populaarsemat ka visualiseerituna teieni tuua!

ESK3 "Let's Make Future" - EANK vabatahtlikud

Kadi Laaneots

Sel sügisel alustas Eesti ANK oma kolmandat Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlike teenistuste projekti "Let's Make Future" (Teeme tulevikku), mille eesmärk on edendada ja parandada rahvusvahelise noorsootöö kvaliteeti, arendada tolerantsust ja austust, toetada sotsiaalset ja kultuurset mitmekesisust ning edendada noorte ja kohalike elanike pädevusi ja sotsiaalseid oskuseid rahvusvaheliste ja multikultuursete tegevuste kaudu.

Projekti vastu tundsid sel aastal huvi väga mitmed noored ning avaldusi saabus liialdamata lademetes. Osalt oli väga hea meel näha, et Eesti ja noorsootöö vastu tuntakse nii suurt huvi, teisalt aga tegi kohe veidi kurvaks, sest vabu kohti oli täpselt 13 ning avaldusi üle 750! Tahaks ju kõigile noortele võimalust pakkuda, sest pikaajaline vabatahtlik teenistus on imeline kogemus, kuid siiski tuli nende avalduste seast valida välja kõigest mõned noored, kellega lähemalt tutvuda ja vestelda. Kandidaatide väljavalimine osutus väga mahukaks ning keeruliseks ettevõtmiseks, minu kiitus kõigile vastuvõtvatele organisatsioonidele, et selle suure tööga hakkama saite ning just selle ühe ja õige vabatahtliku endale leidsite! 

Sel aastal oleme me kõik pidanud palju tegevusi ümber mängima ja muudetud kujul ellu viima, mistõttu on mul eriti hea meel, et oleme siiski antud olukorras suutnud oma projektiga edasi minna ning kõige kiuste saavad vabatahtlikud meie noortekeskustega liituda. Esimene vabatahtlik on juba Eestisse jõudnud ning kaks Eesti vabatahtlikku on oma sihtriikides turvaliselt kohal ja tänaseks on kõik kolm ka oma organisatsiooni tegevustega liitunud, toimetavad ja tegutsevad juba usinasti. Lähikuudel saabuvad ka ülejäänud noored Eestisse ning siis on taas meie liikmete keskused pakatamas rahvusvahelisest noorsootööst, natukene veel kannatust. :)

Avaldusi laekus kokku enam kui 30 riigist, sel korral liituvad meiega vabatahtlikud Gruusiast, Marokkost, Ukrainast, Süüriast, Türgist, Venemaalt ning veel teistestki paikadest. 

Meie vabatahtlikel saab silma peal hoida ning nende tegemistele kaasa elada uues EANK ESK blogis, kuhu noored oma kogemusi kirja panevad! :)

Noored kogukonna heaks #noorsootöönädal #looniseomaelu

Kadi Laaneots

Noorsootöö nädala fookuses oli sel aastal noorte osalus ja ettevõtlikkus, mille raames toodi esile noorte ägedad tegevused ja algatused, noorsootöö- ja noortevaldkonna võimalused, korraldati ja anti hoog sisse põnevatele ettevõtmistele! Viljandi Kultuutriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse tudengid koostöös Eesti ANK-iga otsustasid panustada oma kogukondadesse ning jagavad meiega saadud kogemusi!  #noorsootöönädal #looniseomaelu

Noored kogukonna heaks: Maitsed minevikust tulevikku!

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus tegi TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kogukonnahariduse ja huvitegevuse tudengitele ettepaneku osaleda sellel aastal noorsootöönädalal, et panustada oma kogukonda. Meie grupp otsustas valida Alatskivi noortekeskuse Peipsiääre vallast, mis on ühe grupiliikme kodukandiks. Peipsiääre vald jääb endise Kodavere kihelkonna piiridesse ja on väga rikas oma pärandi poolest. Seal elab mitmekultuurne kogukond, mille mitmekesisus on avastamist väärt.

Novembri alguses saime Alatskivi noortekeskuses kokku noortega, kes olid valmis mõtlema ja arutlema, kuidas nad on rahul oma kogukonnas toimuvaga. Mis on hästi, mis võiks parem olla või kellele rohkem tähelepanu pöörata. Jutu käigus tuli välja, et olles hõivatud oma igapäevaste toimetustega, jääb üha vähem aega suhtlemiseks oma vanavanematega. Sellest rääkides, meenusid noortele vanavanematega veedetud hubased koosolemised ja huvitavad jutuajamised, kust ei ole tavaliselt puudunud ka maitsvad toidud. Üksmeelselt leiti, et üheks võimaluseks põlvkondadevaheliste suhete elavdamiseks ja tugevdamiseks on vanavanematega rohkem rääkida ja uurida nende nooruspõlve kohta. Arvati, et huvitav oleks ka teada, milliseid olid vanasti argipäevade toidud ja mida söödi pidupäevadel. 

Noored tegid ettepaneku kutsuda üles noorsootöönädala raames teisi valla noori suhtlema rohkem oma vanavanematega ja koguma perekondlikke toiduretsepte. Samuti sooviti noorsootöönädalal, 23.-27. novembril 2020.a, Alatskivi noortekeskuses valmistada kogutud retseptide järgi pärimuslikke toite ja detsembris anda välja retseptikalender.

Noored võtsid vanavanematelt toiduretseptide kogumist väga tõsiselt ja neid laekus ligikaudu 40. Valiti välja retseptid, mida taheti noorsootöönädalal valmistada ja maitsta. Nendeks olid kodused toidud, mille valmistamine ei võtaks väga palju aega. Toidutegemisel püüti kasutada võimalikult palju kohaliku piirkonna ökotoiduaineid. Söögitegemisest tunti suurt rõõmu, toiduvalmistamine õnnestus ja söögid maitsesid väga hästi. Lemmikuteks osutus kohev kartulipüree koduste kotlettidega ja vanaema purukook marjadega. Noorsootöönädalal valminud toitudega on võimalus tutvuda Alatskivi noortekeskuse FB-s.

Koroonaga seotud piirangute tõttu lubati noortekeskusesse ainult oma piikonna noori. Osalemise huvi oli suur, eriti 12- 16 vanuses noorte hulgas. Üllatas noormeeste suur osakaal, mis oli 70% osalejatest. Nädala jooksul külastasid noortekeskust paljud uued noored, kes seda varem polnud teinud. Keskmine osalejate arv päevas oli 30 inimest.

Alatskivi noortekeskuse juhi Kristini sõnul on noorte soov toidutegemisega jätkata ja uuest aastast plaanitakse alustada kokanduse ringiga. Noortel on plaanis kogutud retseptid avaldada Alatskivi noortekeskuse kodulehel ja huvitavamatest antakse detsembris välja lauakalender „Süüma“. Noorte arvates läks projekt korda. Vanavanemate rõõm märkamisest ja hoolimisest andis hea tunde ja tugevdas omavahelisi sidemeid. Samuti tunti suurt rõõmu millegi „oma“ jagamisest teistega ja uutest maitseelamustest. Saadi uusi kogemusi, mis innustust neid ka edaspidi kokkamisega tegelema. Tulemustaga jäime ka meie korraldajatena rahule. 

Piret Kaur ja Annikki Poom 

Noored kogukonna heaks: esimene hoog Saarepeedi külakiigele!

Üldine projekti kirjeldus: Iidsetest aegadest on külakiiged ühendanud kogukondi ja pakkunud rõõmu just noortele. Saarepeedil selline kiik hetkel puudub ja noored leiavad, et sooviksid sellest rõõmust taas osa saada. Samas tahavad noored projekti elluviimisega tõestada, et ka nemad on võimelised kogukonnale midagi andma. Projekti eesmärk on ühendada omavahel noored ja kogukonnaliikmed, kes saavad ning soovivad mingil moel panustada kiige valmimisse. Selleks, et külakiik Saarepeedil taas hoogsalt käia võiks, on vaja projekteerijat, materjale ja ehitajaid. Kõiges selles loodetakse kogukonna abile.

Mis senini teinud oleme: ​Oleme kohtunud Saarepeedi õpilasesindusega ja aidanud luua tegevuskava, mis aitaks kiige ehitamisele hoo sisse saada. Oleme jaganud e-plakatit kooli lastevanematele ja kooli infoekraanil. Saarepeedi kogukond saab paberkandjal plakatiga tutvuda raamatukogus, rahvamajas, bussijaamas ja lasteaias. Kooli sotsiaalmeedias oleme jaganud mälestusi ja pilte külakiigest. Tutvustanud ideed kooli hoolekogule, kes soovivad noori projektiga aidata ja toetada.

Mis edasi plaanis: Õpilasesinduse liikmed koostöös juhendajatega kaardistavad seni kogukonnast leitud ressursid kiige projektiga edasiminekuks. Valitakse partnerid ja koostatakse tegevuskava edaspidisteks sammudeks. Hoolekogule esitatakse infot erinevate hinnapakkumiste osas ja tegevuskava edasisteks sammudeks. Toimuvad läbirääkimised partneritega ja edasiste koostöö võimaluste osas kokkulepete tegemine. anname välja pressiteade, et teavitada kogukonda, milliste edasiste sammudeni on jõutud.

Karmen Kaljula

Noored kogukonna heaks: Puhas jälg - alustades iseendast

Projekt sai alguse meie ühiskohtumisest Viljandi Avatud Noortetoaga (edaspidi VANT), kus hakkasime “Noored kogukonna heaks” projekti välja töötama. Kohtumisel sai kiiresti selgeks, et meie projekti suunitlus peaks olema taaskasutus ja muud keskkonna teemad. VANT-i poolt tuli pakkumine teha ühisprojekt “Puhas jälg-alustades iseendast”, mida nad olid juba ka reklaaminud ning mille jaoks olid noortekeskus taotluse teel saanud raha ka Ideeviidalt. Järgmiseks sammuks sai VANT-i noorteaktiivi ning projektijuhiga ühiskoosolek, kus me hakkasime projekti ideed edasi arendama ning täiendama. Esialgu oli ideeks terve nädala pikkune üritus, mis oleks täielikult veebis. Plaanis olid ühe minutilised miniloengud,  mis igal päeval on erinevaid keskkonnateemasid tutvustavad. Näiteks: taaskasutus, väike prügi, prügi sorteerimine jms. Eesmärgiks oli tuua olulisim laialdase rahva ette ning harida neid, kelle teadmised selles vallas on väiksemad või vajavad täiendamist. Kogukonna suuremaks kaasamiseks oli planeeritud ka täika, aga piirangute tõttu jäi see ära. Piirangud sundisid ka projekti paindlikumaks muutuma ning kogu projekti idee tuli ümber mängida. Projektiks sai lõpuks veebikonverents, et vähendada kokkupuuteid inimestega. Veebikonverentsi ka salvestati. Salvestamise lisaväärtuseks on õppematerjal nii endale kui ka teistele, kellel on antud teema vastu huvi.

Konverentsi päeval sujusid esinemised edukalt. Ülekandega oli paar tehnilist viperust ning leidsime ka paar kohta, kus oleks saanud paremini teha. Nimelt tehnilise poole pealt, oleksime võinud kõikidelt esinejatelt ette küsida nende esitlused ning need siis mängida ühest arvutist. Koha peal oli lisaks korraldajatele ka viis pealtvaatajat. Tervise huvides hoidsid kõik vahet ning kandsid maske. Otseülekandel oli umbes 200 vaatajat. Meie arvates olid ettekanded väga sisukad ning informatiivsed.

Õppisime kindlasti seda, et projekti edukaks toimimiseks on vaja palju abikäsi ning koostööd. Samuti saime ka tunde ja kogemuse, kui keeruline on korraldada midagi, kui piirangud suruvad peale. 

Diana Zvonkova

Noored kogukonna heaks: aitäh hoolitsemast!

Põhja-Pärnumaa valla Pärnu-Jaagupi noortekeskus koos kohalike noortega otsustasid ühiselt korraldada heategevusliku ettevõtmise "Noored kogukonna heaks: aitäh hoolitsemast!". Ettevõtmise eesmärk oli tänada oma kogukonna SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu hooldustöötajaid füüsilist ja vaimset pingutust nõudva töö eest. SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodus said kingituse kõik 10 pühendunud hooldustöötajat.

Idee hooldustöötajaid märgata ja tänada sai tõuke käesolevast kriisiaastast, kus suure pinge ja teadmatuse sees olid Pärnu-Jaagupi kogukonna nõrgemad ühiskonna liikmed hooldustöötajate poolt kindlalt hoitud.

Heategevuslikust projektist võtsid osa Põhja-Pärnumaa Noortevolikogu, Noorteühing Eesti 4H Pärnumaa klubi Squad noored ja Pärnu-Jaagupi Noortekeskus koostöös TÜVKA kogukonnahariduse ja huvitegevuse tudengitega. Lisaks aitasid maitsvate piparkookidega Pärnu-Jaagupi kokandusring "Jääme ellu!" ja imeilusad jõulukaardid valmistasid Pärnu-Jaagupi Põhikooli 8a klassi õpilased koos õpetaja Virve Lohuga. Suur ja südamlik tänu neile!

Projekti "Noored kogukonna heaks: aitäh hoolitsemast!" vedasid kohalikud noored, kes võtsid ühendust erinevate ettevõtetega, tutvustasid ettevõtmist ja palusid võimaluse korral täita hooldustöötajate kingikott kingitustega. Annetajaid oli kokku 6 - Veronika Nodapera, Heli Tasane, Iriina Artel, Woodbright OÜ, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu-Jaagupi Spordikeskus ja Siremar Grupp OÜ. Kingitusi kogunes erinevaid - lauamänge, küünlaid ja õuetõrvikuid, villaseid sokke ja jõululeiba.Kingitused SA Pärnu-Jaagupi Hoolduskodu kümnele töötajale antakse üle nädal enne jõulupühi.

Noored said juurde teadmiseid ja kogemusi, kuidas ühte projekti juhtida ja läbi viia. Kindlasti arenes kogu protsessi käigus noorte oskus suhelda, läbi rääkida, meeskonnas töötada, kohaneda, planeerida ja kaasata.

Noored ise on projekti lõpptulemusega rahul. Eesmärk hooldustöötajaid tänada sai täidetud väärika kingikoti näol. Noored loodavad, et lisaks kingikotile õnnestus neil kogukonnas hooldustöötajate tööle tähelepanu pöörata ja panna kogukonda rohkem märkama hooldustöötajate panust.

Kogemuslugude sari

Kadi Laaneots

Eesti ANK annab sel aastal välja viis kogemuslugu spetsialistidelt, kes omavad pikaajalist kogemust avatud noorsootöö korralduses ja arendamises. 

Eesti ANK-il on hea meel jagada ekspertide mõtteid, kogemusi, ideid ning inspireerida teisi valdkonnas töötavaid või valdkonda suunduvaid spetsialiste. Kogemuslugude baasil on võimalik esile tuua nö noorsootöö DNA ehk pärilikkusaine ühelt põlvkonnalt teisele. 

Esimese kogemusloo on kirjutanud Kerli Kõiv, kes on olnud noorsootöö valdkonnas enam kui 22 aastat, jagades meiega mõtteid, mida südamega tehtud töö on kaasa andnud. Tema lugu saab lugeda siit:

Teise kogemusloo autor on Anne Õuemaa, kes samuti pea 20 aastat  noorsootöösse panustanud ning kellelt meil kõigil palju õppida on! :) Tema lugu saab lugeda siit: 

Kolmanda kogemusloo autor on Heidi Paabort, kelle jaoks noorsootöö on justkui Alice'i Imedemaa, kus loovusel ja võimalustel pole piire, noorsootöö on see, mida sa ise soovid selles näha! Heidi lugu on justkui kolm ühes, lisaks tema enda teekonnale, saab lugeja ülevaate ka Põltsamaa Noorte ja Elukestva Õppe Keskuse ja Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse loomisest ja kujunemisest. 

Neljanda kogemusloo autor on Marek Mekk, kes hingelt igavesti noor ning tunneb noorsootööd lemmikumatest lauamängudest ettevõtluse saladusteni välja! Marek toob välja, et õpilasfirmad, millega ta tänaseni tegeleb, on noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse tõstmisel üks mõjusamaid programme, millega on kokku puutunud.

Viienda kogemusloo autor on Anne Kivimäe, kes enda sõnul sattus noorsootöösse täiesti juhuslikult. Ta leiab, et noorsootöö paneb otsima (ja ka nägema) lahendusi seal, kus teised näevad pelgalt probleeme.

NOORSOOTÖÖ

Tahan siin tegutseda, sest noorte- valdkonda ei ole võimalik lõpuni planeerida ning selle ootamatus ja paindlikkus on loonud võimaluse märgata pidevalt midagi uut

Heidi Paabort

Heidi Paabort - Eesti ANK tegevjuht 2008-2017

Et rääkida oma noorsootöö kogemusest ja selle sees kasvamisest, ei saa ma kuidagi üle ega ümber Eesti ANKi teekonnast. 24 aastat! Mulle tundub, et see karussell sai alguse justkui eile. 

Ajal, kui oli vaid neli noortekeskust

Aastatel 2000-2001, kui Eestis oli avatud vaid neli noortekeskust, korraldas Eesti Noorsootöö Keskus noortekeskuste loomise tõukeks koolituse, kus sai osaleda igast maakonnast kaks esindajat. Mina olin siis üks neist õnnelikest, kes sai sellel koolitusel esmaseid teadmisi noorsootööst, projektindusest ja paljust muust. Lisaks käisime ka õppevisiidil Soomes, et tutvuda sealsete noortekeskustega. See reis jäi mulle alatiseks meelde ka põhjusel, et see oli sel päeval, kui Ameerikas langesid kaksiktornid. 

Minu valimist koolitusele mõjutas see, et olin 1998. aastal kolinud Põltsamaale ja mulle pakuti ühisgümnaasiumis, pärast Viljandi Kultuurikolledži tantsukunsti eriala lõpetamist, huvijuhi ja tantsuõpetaja kohta. Esmalt olin tööl 0.5-kohaga ja kuna ma olin õppealajuhataja arvates liiga aktiivne, pakuti mulle lõpuks täiskoht. Juba siis olin arvamusel, et noorsootööl koolis on suur roll noore kasvamisel ja arenemisel, ning püüdsin oma tööd teha nii, et pigem loon mina keskkonna, kus noor saaks võimalikult suure kogemuse erinevates tegevustes, ja hoidusin sellest, et mina tema õppimise kogemust ära võtaks. 

Kuigi ma töötasin pigem noortega vanuses 6–13, hoidsin ma silma peal ka vanematel noortel ning seda aktiivsust märgati Põltsamaa Linnavalitsuses, kus mind kaasati noorsootöö arendamisse. Tänan, Ülle! Ega ju keegi täpselt ei teadnud, mis see täpselt on. Nii panid 1999. aastal seitse inimest pead kokku ja lõid Põltsamaale Noorteühenduse Juventus, mille eesmärgiks oli noorsootöö korraldamine Põltsamaal. See ühendus tähistas just 21. aastapäeva ja on esitatud ka üheks riikliku tunnustuse “Pikaajaline panus noorsootöösse” kandidaadiks. Tänan sind, Annika! See tunnustus on minu jaoks väga märgilise tähendusega, sest see ühendus (mis peamiselt tegutseb läbi noortekeskuse) on olnud ka minu motiveerijaks, olemaks hiljem parem tegevjuht Eesti ANKis. Ma teadsin alati ja tean ka täna, mis noortekeskustes toimub, tean nende rõõme ja muresid. Lisaks sain ja saan ka täna selle ühenduse tegevuse kaudu mitmeid uuendusi testida ja siis juba ühisprojektides Eesti tasandil “tagant tõugata”. 

Arutelu noortega, Arvamusfestival

Noorsootöös on minu süda

Pärast ühenduse loomist tajusin, et noorsootöö on minu jaoks just see, mida olen otsinud, ja sukeldusin koos sadade noortega sellesse imelisse maailma. 1998. aastal kirjutasin näiteks oma elu esimese projekti ning saime selleks tuge 190 eurot. Mäletan, et esitasin selle maavalitsusse, kust sain tagasiside, et oot-oot, eelarve ja selleks taotletav summa peaksid olema kooskõlas. Olin eelarve koostamisel ja sellele tuge otsides arvanud, et näitan seal kõik kohad, kust plaanin raha küsida, arvestamata, et kui kõik toetaks, oleks eelarve mitmekordselt ületatud. Tänaseks loodan, et olen projektide kirjutamise selgeks saanud, sest võimalusi selleks on olnud palju. Kord uuriti minu käest, kas projektindus ei ole mitte ebastabiilne ja kuidas ma jaksan. Leidsin tookord ja ka täna, et projektindusel on kindlasti mitmeid miinuseid, aga samas on plussideks pidev õppimine, pidevalt uued teemad ja noored ning ressursiliselt on võimalik alati ette teada, millal need lõppevad, et olla valmis uusi võimalusi leidma. Avastasin üpris varakult, et mulle meeldivad aruanded, süsteemsus ja seosed. 

Kuidas ma hulljulge sammu tegin

Aga tulles tagasi minu noorsootöö algusaegadesse, tegin veel ühe hulljulge sammu, nimelt otsis täna veel SANA nime all tuntud asutus igasse maakonda maakondlikke konsultante. Kuigi ma inglise keelt ei osanud ja seal pidi end inglise keeles esitlema, otsustas kohtumist korraldav meeskond, et kuna ma ikka nii väga tahan ja olen selleks valmis õppima, sh keelt, võtavad nad mu siiski oma riisikol meeskonda. Tänan teid, Reet, Ülly ja Mirjam, minusse uskumast! See võimalus avas minu jaoks silmad, kui palju põnevat toimub ka väljaspool Eestit. Minu esimene välisreis, et mõista rahvusvahelist noorsootööd, oli Strasbourgi, Prantsusmaale. Seal räägiti vägivalla ennetamisest. Ilmselt ei oleks ilma selle tõuketa toimunud neid rahvusvahelisi noortevahetusi, kontaktseminare ja õppevisiite ning konverentse, mis viisid mind kokku sadade kui mitte tuhandete noorte (peale 50 noortevahetust läks lugemine sassi) ja ekspertidega ning pea igasse Euroopa riiki, lisaks Ameerikasse, Hiinasse, Aafrikasse, Indiasse jne. Rahvusvaheline noorsootöö rikastas tohutult mu maailmapilti, mõnikord andis uusi teadmisi ja mõnikord tõdemust, kui hästi kõik Eestis on. Aga kindlasti sain palju sõpru kogu eluks! 

EANK loomise koolitus

Eesti ANKi loomine ja Põltsamaa avatud noorsootöö algus

Minnes meenutusega tagasi Eesti Noorsootöö Keskuse aastase koolituse juurde, siis lõppüritusel otsustati, et edasiseks tööks vajatakse avatud noortekeskuste arendamise tarbeks esindusorganit. Just nii sai 9.11.2001 alguse Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK). Tol ajal said asutajad olla vaid MTÜd ja nii said asutajaliikmeteks seitse MTÜd, kes soovisid arendada või juba korraldasid noortekeskuse tööd. Mina esmalt oma aktiivsust EANKis ei rakendanud, pigem tegutsesin edasi Põltsamaal, kus salamisi unistasime noortekeskusest ja käisime mitmes noortekeskuses õppevisiidil. Ühel 2001. aasta päeval saime omale Põltsamaa kirikule kuuluva aedniku maja, mille tasuta rendile võtmist tunnistas ka minu esimene tütar vankris magades. Selle maja mädanenud konstruktsioonid aitasid maha võtta noored, keda tänapäeval tahetakse veidi sildistada, maja aitas uuesti üles ehitada Hasartmängumaksu Nõukogu. Avamine toimus 2005. aastal.

Eesti ANKi ametlik töö sai aga alguse 2002. aastal ja tol ajal kohandas ühendus Euroopa Noortekeskuste Konföderatsiooni poolt 2000. aastal paika pandud avatud noorsootöö põhimõtete kontseptsiooni (mis tundub ka paljudele tänastele tegijatele üpris segane). Täpselt sama kontseptsioon on täna uuesti EANKi laual, kui loodud on uus versioon, juba Eesti ANKi enda nägemus, avatud noorsootöö põhimõtetest. 

Projektinduse ajastu

Mäletan, et värskete noortekeskuste esindajate suurimaks ootuseks oli see, et lisaks kohalike omavalitsuste toetusele saaksid ANKid ka riiklikku toetust ning läbi selle omakorda suureneks ANKide rahastamine kohalike omavalitsuste poolt. Veel enne minu jõudmist EANKi, sai 2005. aastal alguse Eesti ANKi töö tulemusel Maakondlik ANK Konkurss. Ja siis, kui olin HTMi poolt saanud ootamatult oma esimese noorsootöö Kuldse noorsootöötaja tunnustuse “Väikse printsi” graafikaga, see algas… Ühel päeval 2006. aastal helises telefon ja ma sain kõne EANK juhatusest, et kohe-kohe nii umbes 30 minuti pärast on vaja esitada üks projekt taotlemaks noortekeskustele tuge vahendite tarbeks, kui nad on valmis neid vahendeid ka teistele tasuta laenutama. Tänan sind, Marika, mulle helistamast! Nimelt oli haridusminister külastanud ühte noortekeskust ja saanud teada, et noortekeskused vajaksid kiirelt erinevaid tegevusvahendeid. Ja nii ma siis istusin maha ja panin oma mõtted paberile, et see 30 minuti pärast juba edastada tänasele Haridus- ja Teadusministeeriumile. Alanud oli „ANK kui Varaait“ programmi ajastu. Lisaks kirjutamisele kaasati mind seda ka juhtima. See periood kestis neli aastat. „Varaaait“ toimetab tänagi ning tunnen seal veel osaliselt ka ennast ära.

Selleks hetkeks olin juba Põltsamaa noorte heaks koos erinevate meeskonnakaaslastega kirjutanud kümneid projekte, sh sai ehituseks rahalist tuge ka esimene Põltsamaa noortekeskus, Allika Avatud Noortekeskus. Kuna linnal MTÜle eriti raha anda ei olnud, siis meeskonna palkamiseks ja hoone ülalpidamiseks pidin kirjutama projekte (mida teen tänaseni). Ilmselt Eesti esimese ja tegelikult ka teise noortekeskusena saime tuge Euroopa Sotsiaalfondist, kuhu kirjutasin projekti haridusasutustele mõeldud meetmest. Nimelt kirjutasin selle projekti kahe noortekeskuse tarbeks, selle tõukel sai loodud ka Püssi noortekeskus Ida-Virumaal. 

Kuigi noortekeskuse juhtimine pole olnud kunagi minu põhitöö, on see olnud minu kirg ja hobi, õppimise võimalus ning uudishimu, kas saan hakkama. Minu roll on olnud hoida suurt pilti koos ja leida ressursse, et meeskond saaks teha head tööd. Võiks öelda, et viimased 15 aastat olen ühenduse esimehena nuputanud, kuidas MTÜle kuuluv keskus saaks ellu jääda ning suuremas osas igal aastal leidnud lisaks KOVi toele rohkem kui 50% lisarahastust. Lihtsalt usun, et üks töötaja ei suudaks noortele tagada tegelikku tuge ja oma parimate töötajate heaks (Tänan teid, Marge, Merlin, Ave, Monika, Merle ja Maire!) heas mõttes pingutanud, et nad oleksid ka ise hoitud ja saaksid oma tööd teha meeskonnana. Armastan oma meeskonnale öelda, et ma olen nagu tuul, te ei näe mind, aga loodetavasti olen tunnetatav!

Noortekeskus kui sotsiaalse kaasatuse suurendaja

Minnes aga tagasi oma elu õppetundide juurde, olen tänulik, et ajal, kui noortekeskustele avanesid Euroopa Liidu võimalused, lükati meie esimene sisuprojekt tagasi, sest uuesti projekti esitamiseks töötasin läbi hulga rahvusvahelisi uuringuid ja dokumente, mille põhjal tekkis mulle arusaam, et noortekeskus on palju enamat, kui ainult koht, kus lapsi tänavalt eest saata. 2005-2008 sai alguse projekt “Noortekeskus kui võimalus noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamisel.” Hiljem olen saanud teada, et komisjon ei saanud küll täpselt aru, mida ma teha plaanisin, aga kõik tundus õige. Noorte toetamine, tööhõivesse ja haridusse suunamine, huvipõhised arendavad tegevused ja palju muud. Hiljem sellele projektile HTM-poolset tunnustust saades küsiti, miks teised noortekeskused sealt meetmest raha ei küsinud, vastasin, aga see polnud ju neile suunatud. Minus endas on alati olnud seda ainest, et mulle meeldib riskida ja piire nihutada. See projekt oli küll üks suur õppimise koht, samas andis mulle ESF projektikogemuse ja julguse seda mitmeid kordi hiljem korrata. Julguse andis ka see, et 2003. aastal liikusin ma uuele ametipostile, milleks oli ESFi projektide nõustamine. Enne seda olin aga koolis suutnud selgeks teha, kui oluline oleks koolis projektijuhi ametikoht. See loodigi tookord ja on tänaseni olemas. Minu uus töö aga oli eelkõige suunatud kutsekoolidele ja MTÜdele. Mäletan oma esimest projektinõustamiskogemust, kus käsitööd tegev MTÜ tahtis projekti kirjutada ja tuli paberkandjal ja käsitsi kirjutatud taotlusega, mille ma siis aitasin projektikeelde tõlkida. Mul oli ääretult hea meel hiljem kuulda, et see projekt oli selles meetmes esimene raha saanud projekt. Iga minu samm oli seotud uute õppimistega ja hoides meel avatud, oi, kui palju ägedat maailmas on leida. 

Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus

Ja siis tuli ühisprojektide ajastu!

Eesti ANKis projekti „Varaait“ (2006-2009) juhtimise, rahaliste ressursside leidmise järel Allika ANKile ning pärast teise tütre emaks saamist leiti Eesti ANKis, et oleks aeg võtta tööle tegevjuht, kes toimetaks täiskohaga ning aitaks ühendusele uue hingamise sisse puhuda.

Kuna ESFi meetme konsultandi töökoht loodi vaid kolmeks aastaks, otsisin uusi väljakutseid. Kandidaate oli küll mitu, aga tegin ka selle sammu ja kandideerisin. Ei tea, mis lõpuks minu kasuks otsustas, aga üks info, mis hiljem minuni jõudis, oli see, et otsiti inimest, kes oleks valmis üksi töötama. Rohkem palgalisi töötajaid ju ühendusel polnud. Ma ei lasknud end kaua poputada, sest mul oli selge teadmine, et ressursse on kuueks kuuks ja selleks ajaks peab valmima mõni projektitoetus, et töö saaks jätkuda. Tules oli korraga mitu suunda.

Muutus varasemaga oli see, et kuna noortekeskusi loodi aina juurde ja ühiselt oli sõnumeid kergem ühiskonda suunata, sai alguse, võiks öelda, noortekeskuste ühisprojektide ajastu. “Noored otsustavad tulevikku” koostöös Briti Nõukoguga (tänan sind, Ursula!), “Eriti keskkonnasõbralik noortekeskus” koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega jpm. Ühenduse üldisele arendustööle andis aga olulise müksu Kodanikuühiskonna Sihtkapital, et suurendada EANK eestkostevõimekust ning lükkas käima tänaseni toimuvad noortekeskuste Eesti-sisesed õppevisiidid

Põltsamaal oli meie ühendus alustanud uue noortekeskuse loomist ja saime linnaga kokkuleppele, et kirjutame rahastustaotluse Euroopa Regionaalarengufondile, sest Allika ANKis toimuvad tegevused olid end küll tõestanud, ainult et ruumi oli seal liiga vähe. Nii õnnestus panna alus Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusele. Taas tänasime õnne, et esimesel korral, kui ANKidele ehituseks Euroopa raha suunati, tuge ei saanud, sest siis ei osanud veel unistada võimalustest, mis toob endaga seadusemuudatusega kaasnev nõue, et kasiino ei tohi haridusasutusele nii ligidal olla. Selle tulemusel pidi linn kaks hoonet ära vahetama. Endine restorani hoone kahe kooli ja raamatukogu juures jäi vabaks, samas vajas vana välimus kiiret korrastamist, sest rannahoone oli linnarahvale alati tähtis olnud. Otsustasime minna riski peale välja ja kirjutasime projekti valmis 31. märtsi kuupäevaga, ise samas teades, et linna volikogu arutab seda teemat täpselt üks päev varem, 30. märtsil. Tänan sind, Jaan!

Haridusteenuse loomine Bhubaneswari (India) slummis

Asjad juhtuvad siis, kui on õige aeg! Isegi tormi ajal.

Aga asjad juhtuvad ikka siis, kui on õige aeg, koht ja inimesed. Nii alustati 2009. aastal uue keskuse rajamist. Mäletan, et istusin koos hoone projekteerijaga Tartu Maarjamõisa haigla esimesel korrusel ning leppisin kokku värve ja ruumide asetust, samas saanud ise paar päeva hiljem kolmandat korda emaks. Tütred! Avamispäevale eelnes tore üllatus ministeeriumi tunnustusena pikaajalise noorsootöö eest Põltsamaal. See oli vastuvõtt, kus kohtusin oma paljude tänaste kolleegidega! Ilmselt mäletavad veel paljud teist tormi Monika, mis sellel tunnustuse vastuvõtupäeval tervet Eestit tabas! Sajad inimesed olid samal ööl orus lõksus ja militaartehnika, mida rahu ajal väga ei kasutata, toodi inimesi välja päästma!

Euroopa Liidu rahastuse ajastu

Seega olin tütarde sünni järel veidi EANKi tegevustest eemal.2010. aastal läksin tagasi ja kirjutasin uue ühisprojekti noortekeskustele, ilusa pika nimega “Noorte konkurentsivõime suurendamiseks ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ühiskonnale pakutava noorsootöö teenuse osutamine läbi noortekeskuste”. See oli võimas projekt, täname väga ministeeriumi, Eesti Noorsootöö Keskust ja ESFi selle toetuse eest, sest kokku sai sellest projektist osa lausa 150 noortekeskust. Täna ei kujutaks enam ükski noortekeskus ette, et sellal üpris uuenduslikuna tundunud tegevused täna nii tavapärased on. Näiteks noorte omaalgatus (NAF), tööelu tegevused ja avatud huviringid. Edasi tulid juba uued ühisprojektid, mis alustasid tööd aina keerulisemate sihtgruppidega. Alates 2010. aastast hakkas Eesti ANKi meeskond ka järk-järgult suurenema. Ühel hetkel oli ühenduses lausa 10 inimest tööl. Pidin õppima rohkem delegeerima ning teistega arvestama. Kui sa olid harjunud asju üksi tegema ja otsustama, polegi nii kerge ümber õppida.

Karussell jätkus. Kui Kodanikuühiskonna Sihtkapital toetas Noorte Tugilale idee andnud tegevusi, et noored, kes ei õpi ega tööta, saaksid vabatahtliku tegevuse kaudu tagasi haridusse või tööle, toetas Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm tegevusi, et avada noortekeskuses huviringe, pakkuda laagreid ja mobiilset noorsootööd ning tutvustada mitmeid tõenduspõhiseid sekkumisi. Sellest projektist on saanud alguse ka üks täna palju kasutatud sõnu: MoNo. Nimelt kasutasin ma tabelis lühendeid ja mobiilse noorsootöö asemel kasutasin lühendit MoNo. Mingi hetk enam keegi seda pikalt ei nimetanudki ja tänaseni võetakse MoNo sõna tähendusena seda, mis eelkõige on seotud noortekeskuste poolt elluviidava mobiilse noorsootööga. Sarnane lühendilugu on seotud noorteinfoga, kus üks hetk sai loodud lühend NI ja see on paljudel noortekeskustel täna ka logona seinal. 

Brüsselis noortegarantiid esitlemas

Teaduspõhiste programmide ajastu

EANKi meeskonna poolt kirjutati projekte erinevatele fondidele ja nende teemad olid seinast seina. Kõik oli uus. Uuriti, mis on noortekeskus? Kuidas EANK saaks olla meedium? Korraldati IT-ööd, Euroopa päeva ja noortepäevi. Toimusid mõttetalgud „Hiromant“. Prooviti saada tuge MoNo bussile, valmis Noortekeskuste Hea Tava, logiraamat, sotsiaalprogramm Murdepunkt, tugiteenus Noorte Tugila, omaalgatuste fond Nopi Üles jpm. Seejärel tundsin, et tahan keskenduda kindlale teemale, mistõttu andsin tegevjuhi rolli järgmistele õppijatele. Olin tegevjuhi tööd märkamatult juba kümme aastat teinud. Keskendusin juba uute EANKi meeskonnakaaslastega uutele väljakutsetele, et teha selgeks, kes on siis väidetavalt noor, kelle elu ei ole teiste arvates läinud plaanitult. Kui keegi arvab, et me teadsime alati, mida ja kuidas me teeme, siis nii see ei olnud. Keegi ei kujutanud täpselt ette, mida võiks tähendada nt logiraamat või mis on Noorte Tugila, milles seisneb Nopi Üles unikaalsus jne. Kõike seda tuli meeskonnal ise uurida, õppida, katsetada ja jälle katsetada. Lugeda ja veel kord lugeda.

Kuidas sündis Nopi Üles?

Õppimine on olnud Eesti ANKi fookuses algusaegadest peale, kuid mõnikord jõudsime tulemuseni näiteks seetõttu, et kõikide lauad olid tööst lookas ja vaim väsinud. Näiteks oli Nopi Üles eelkäijal, COOPi poolt toetatud kampaanial, vajadus suunata 10 x 500-eurosed stipendiumid noortele, et nad saaksid selle toel midagi kogukonnas ellu viia. Kuna keegi sellist asja varem teinud ei olnud, tekkis paus ja siis sai see idee välja käidud. Teeme siis nii, et siin puudub põhimõtteliselt meiepoolne haldamine. Ei mingeid taotlusi ja komisjone. Kasutame virtuaalset noorsootööd. Las noored teevad postri või video ja saadavad meile. Meie paneme FBsse üles ja kes saab kõige rohkem hääli, saab ka toe. Kas me sellesse ka ise kohe uskusime? Ilmselt küll. Oli selge, et häälte saamiseks teevad noored ise FBs aktiivselt reklaami ja nii jõuab see kampaania paljude noorte ja ka kogukondadeni üldiselt. Ja see toimis. Kõik 10 stipendiumi sai välja jagatud, tahtjaid oli muidugi tunduvalt rohkem. Siit ei olnud enam palju edasi minna ja mõelda, kui tekkis võimalus osaleda hankes, mille tulemusel on täna olemas Nopi Üles. Küll enam noori jõustaval kujul, kuid põhimõte on jäänud samaks. Riin on selle võimsaks loonud!

Tunnustus pikaajalise noorsootöö panuse eest

Noorte Tugila – andsime endast parima!

Avatud noorsootöö, väärtuspõhisus noorsootöös, rahvusvaheline noorsootöö, logiraamat ja Noorte Tugila on kindlasti teemad ja tegevused, mis on mind aegade jooksul kõige enam kõnetanud. Usun, et oleme koos Kerliga (Tänan sind, Kerli!) pannud Tugila loomisesse oma hinge. Kuigi esmapilgul võib see tunduda üks lihtne noori toetav tegevus, siis iga samm, iga otsus, iga lisatud mõte on kaalutud ja analüüsitud, et noored tunneksid end sellel teekonnal hoituna ja kindlasti mitte sildistatuna. Olenemata sellest, kuidas Tugila teekond noortekeskuste juures orgaaniliselt areneb, tean, et tuhanded noored on paljude noortekeskuste südamest tulnud töö kaudu leidnud juba täna oma elule uue tähenduse ja liikunud lahenduste poole. Ja see ongi kõige tähtsam. Nii nagu ma oma lastele armastan öelda – me oleme teinud oma parima!

Õppimise ajastu

Olen Eesti ANKi tegemiste kaudu tohutult palju õppinud. Iga uus teema ja väljakutse, iga uus meeskonnaliige, uus koostööpartner, on toonud minu ellu palju põnevust ja uut hingamist. Ühiselt sammutud teekond, õlg õla kõrval, oleme võtnud väikseid ja mõnikord ka suuri samme, omale asjad selgeks tehes, küsinud alati, miks me teeme nii ja mitte teisiti. Olen alati armastanud ise kõike proovida ja need sammud on teinud mind ka tõenduspõhisuse armastajaks ja viinud mitu korda tagasi ka ülikooli, kus õpin ka praegu. Ma olen olnud tänulik iga uue võimaluse eest. Noorsootöö on valdkond, mida ei ole võimalik lõpuni planeerida ning selle ootamatus ja paindlikkus on loonud võimaluse märgata pidevalt midagi uut. Ja see kõik on mind hoidnud ka nii pikalt valdkonnas. Teatud mõttes olen jõudnud tagasi juurte juurde, miks ma üldse noorsootöösse tulin. Kogukond, seosed, ühine tegutsemine, koos millegi loomine, noorte vaatest lähtuv tegutsemine, väärtused, heaolu, elule tähenduse loomine ja mõtestatus – seda ei olegi nii vähe. 

EANK meeskonnaga Ameerika õppevisiidil

Olen õnnelik

Ma olen õnnelik inimene, et mind ümbritsev keskkond, minu meeskond ja pere, on lasknud mul olla mina ise ja minu kiiksud ära kannatanud. Tean, et olen üpris jäärapäine inimene ja tahan, et asjad oleks nii, nagu mina neid näen, aga õpin ka seda osa igapäevaselt juhtima, et minu uut õpinguteemat, koosloomet, ka enda sees aina suuremaks kasvatada. Olin ju kunagi ikkagi üksik hunt, kes arvas, et parandab maailma. Täna tegelen enda arendamisega, lootes, et minu seesmisest muutusest ja mõtetest on ka teistele kasu. 

Tänan kõiki, kellega mul on olnud au alates 2000. aastast Eesti ANKis asju ajada ja koos töötada ning teilt õppida: Tiiu, Ave, Marion, Silver, Piret, Ene, Kalvi, Sirje, Tiia, Riina, Edgar, Kristjan, Erna, Annika, Arnek, Indrek, Sulo, Tiina, Einike, Merlis, Marek, Annely, Ege, Karin, Kristi, Marika, Ivika, Margit, Pille, Natali, Aita, Katrin, Heli, Triin, Anne, Kristel, Raivo, Stiina, Grete, Margit, Kerli, Riin, Carolyn, Maivi, Kadi!

Jään lootma, et minu teele tuleb veel mitmeid noorsootööalaseid väljakutseid, sest luua mulle meeldib…õppida ka….

Soovitus noorele, noorsootöötajatele ja noorsootöö otsustajatele

Noorele: Iga päev astuvad noortekeskuse uksest vaba tahte alusel sisse kümned tuhanded noored! See on maailm, mis aitab sul end avastada, end arendada ja luua elule tähendust! 

Noorsootöötajale: Just enesekindlus ja tähenduslikkus on märksõnadeks, miks noor soovib end teostada ja muutub teadlikumaks ka oma elu suunamisel ja lahenduste leidmisel. Noorsootöötajatena saame käia seda teekonda koos noortega, eelkõige peegeldades, aga vastutuse valikute eest laseme võtta noorel endal. Nii ei võta me ära tema kogemust. 

Otsustajatele: Otsustajatena teame, et ennast teostavad inimesed on ühe kogukonna ühtsuse ja tugevuse näitajaks, sest enesekindlad inimesed soovivad oma elu puudutavates otsustes kaasa rääkida! Iga toetatud noore tegu loob kogukonda uut väärtust ja turvalisust, ja see on põhjuseks, miks me kõik tahaks just selles kogukonnas elada. 

Avatud noorsootöö tegijad on omaette kogukond, kus iga päeva keskmeks on avatus, paindlikkus, orgaanilisus, turvalisus, loomingulisus, vabadus, stabiilsus, hoolivus, austus, õiglus, väärikus ja võrdsus. Ja just sellises kogukonnas tahavad tänased noored kasvada ja areneda! 

CV

Erialane väljaõpe

2020-…      Tartu Ülikool, sotsioloogia, doktoriõpingud (ekstern)

2017-2019  Tartu Ülikool, sotsioloogia, sotsiaalteaduste magister 

1993- 1997  Viljandi Kultuurikolledž, rahvakultuuri kateeder, tantsuõpetaja elukutse

Erialane karjäär

2015-…        Eesti ANK, Noortegarantii NEET-staatuses noorte tugimeetme programmijuht

2010-…        Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskus

2008-2017  Eesti ANK, tegevjuht

2004-2007  HTM Koolivõrgu Büroo Kesk-Eesti piirkond, EL konsultant

1999-…         Noorteühendus Juventus, juhatuse esimees

1997-2004   Põltsamaa Ühisgümnaasium, huvijuht, tantsuõpetaja

1996              Võhma ja Puiatu koolides tantsuõpetaja

Heidi on saanud erineva tasandi tunnustusi järgmistes nominatsioonides ja meeskondades: 

• 2019 - Eripreemia teadustööle "Neet-noorte toetamise koostöömudeli edasiarendamine Euroopa Komisjoni noortegarantii Eesti tegevuskava elluviimise näitel", Sotsiaalministeerium
• 2017 - Õiguskantsleri "Lastega ja lastele" konkursi eripreemia projektile "Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste" 
• 2017 - Parim noorsootööühendus (Eesti ANK) nominatsioon, Haridus- ja Teadusministeerium
• 2016 - Aasta Tegu nominatsioon, Noorte Tugila, Haridus- ja Teadusministeerium
• 2011 - Tunnustus parima noorsootöö valdkonna kodanikuühenduse (NÜ Juventus) juhtimise eest, Jõgeva Maavalitsus
• 2010 - Tunnustus pikaajalise noorsootöö arendamise eest, Haridus- ja Teadusminsiteerium
• 2010 - Tunnustus pikaajalise noorsootöö arendamise eest, Jõgeva Maavalitsus
• 2010 - Tunnustus Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuse loomise eest, Põltsamaa Linnavalitsus
• 2006 - Tunnustus ESF toel elluviidud edukale haridusprojektile “Noortekeskus kui võimalus noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamisel“, HTM 
• 2006 - Tunnustus Aasta Tegu programmi Varaait eest, Haridus ja Teadusministeerium
• 2001 - Kuldne noorsootöötaja, Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustus

Minu jaoks on noorsootöö võimalus teha neid asju, mis mulle meeldivad ja seeläbi ka noori jõustada

Marek Mekk

Minu teekond noortevaldkonnas algas aastal 1997, kui kolisin ajutiselt Tsirguliina. Võtsin endalegi ootamatult eest vedada klassiekskursiooni organiseerimise Kihnu, millele järgnesid teised klassi kokkusaamiste korraldamised. Nende tegevuste põhjal sain aru, et organiseerida ja planeerida mulle meeldib, ning ühel hetkel alustasingi tööd Tsirguliina Keskkoolis. Kohe oma tööaastate alguses sai minust klassijuhataja ja õpilasfirmade juhendaja. Viimasega tegelen tänaseni ning võin nentida, et õpilasfirmade tegevus on noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse tõstmisel üks mõjusamaid programme, millega olen kokku puutunud. Nüüd tagantjärele mõeldes võin öelda, et kasutasin juba tollal oma tegevustes noorsootöö põhimõtteid. Siis noorsootööst veel eriti teadlikud ei oldud – ka riiklikul tasandil oli sellega alles värskelt alustatud.

Noortelaagrist sain noorsootöö maitse suhu

Koolis töötamisele lisaks sai mitu aastat proovitud noortelaagri kasvataja ametit, mis mulle väga meeldis. Kogesin kasvatajana kõige klassikalisemat ja puhtamat noorsootööd. Noored said omaalgatust teha, ise asju läbi viia, vastutada jne. Noorsootöö sai minu jaoks ligitõmbavaks just tänu kahepoolsele siirale ja vahetule suhtlusele noortega. Üks eredamaid mälestusi sellest laagrist on noorte poolt välja antud laagrileht „Kutupiilu“. Aja jooksul kujunes kohalike noorte seas välja ka probleemkoht, mille lahendamise nimel tegutsema hakkasin. Nimelt tõid noored välja, et neil pole kohta, kus pärast kooli koguneda. Kui trennis või mõnes huviringis ei käidud, veedetigi aega lihtsalt küla peal. Sellest kujunes välja mõte luua Tõlliste piirkonna noortele noortekeskus. Valgas ja Tõrvas olid sel hetkel noortekeskused juba olemas, Tõlliste avatud noortekeskus oli maakonnas kolmas. Noortekeskuse loomise nimel siirdusin poliitikasse ning kandideerisin kohalike omavalitsuste valimistel. 2003. aasta lõpus lõime MTÜ Tõlliste avatud noortekeskuse (TANK) keha, mille avasime ametlikult 2004. aastal. Minust sai noortekeskuse juhatuse esimees ning noorsootöötaja. Noortekeskuse loomist pean ka üheks enda suuremaks ja tähendusrikkamaks saavutuseks sellest perioodist. Ühtlasi algas sealt ka minu projektide kirjutamine.

Me ei olnud kohaliku noorsootööga veel alustadagi saanud, kui pidin kirjutama väga-väga suure projekti, millega renoveerisime noortekeskuse ruumid. Tegu oli noori kaasava projektiga, kus andsime ruumi kujundamise noorte endi kätesse. Oma tee noortekeskusesse leidsid väga paljud noored. Mõnusaim periood noortekeskuses oli siis, kui toimusid noortekeskuse suvepäevad ning mitmed eriilmelised huviringid. Saavutasime tuntuse ja kuulsuse, sest meie tegevused erinesid teistest Eestis olevatest noortekeskustest. Meil kirjutasid noored ise projekte ja võtsid neist osa. Toimus videoring, kus tehti filme, millega saavutasime konkurssidel kõrgeid kohti. Noorte huvidest lähtuvaid ringe oli palju ning niipea kui huvi sai otsa, lõpetas ring tegevuse ja ressursid suunati uuele tegevusele.

Olulisele kohale tõusis võrgustiku loomine

2008. aastal tundsin, et kohalik noorsootöö jääb minu jaoks väikseks, või noh, veidi piiravaks, kuna olime Tõlliste avatud noortekeskuses palju külastajaid vastu võtnud, võõrustanud ja oma tegemisi tutvustanud. Tol hetkel ei olnud väga palju neid noortekeskusi, kes omavahel läbi käiks. Maakondlik noorsootöö oli olemas, spetsialistid olid olemas, kuid noortekeskused omavahel läbi ei käinud ja koos asju ei teinud. Hakkasin vaikselt kohalikust noorsootööst välja liikuma, et panustada suuremalt ning kogeda uusi väljakutseid ja arengut.

Aasta hiljem leidsin koha Valgamaa Partnerluskogus, kus olin Leaderi programmi noorte meetmete juht. Nõustasin noori, andsin projektidele tagasisidet ja suunasin neid hindamisele. See oli Valgamaa esimene noorte omaalgatusfond, kust noored said oma ideedele toetust taotleda. Hakkasin mõtlema sellele, et kirjutada projekt noorsootöö kokkutoomiseks maakonnas. Mõeldud-tehtud. Kirjutasin Vabaühenduste fondile projekti, millest suure osa moodustasid noorsootöötajate kokkusaamised, koolitused ja ühistegevused. Kuna maakonnas puudus noorsootöö strateegia, sai ette võetud ka selle väljatöötamine. Ühtlasi oli projekti sisse kirjutatud maakonnas ühise katuseorganisatsiooni loomine noortekeskustele, mille osas oldi algul küll skeptilised, kuid mille vajalikkust lõpuks siiski tõdeti.

2010. aastal lõime maakonna aktiivsete noorsootöö eestvedajatega MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskuse Tankla, mille eesmärgiks on arendada ja toetada noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ning nende tegevusi, tagamaks noorte ja noorsootöötajate huvide esindatuse Valgamaal ning selle omavalitsustes. Tankla tegemistesse panustamine on õhinapõhine − tegeletakse sellega, mis silma särama paneb. Tänaseks on Tankla tegutsenud veidi üle kümne aasta ning ta on pakkunud väga mitmeid tegevussuundi nagu Valgamaa noorteleht Tankla, Tankla TV, Valgamaa noorte suvekool, Tankla õpilasmalev (TÕM), Tankla vabatahtliku pass, ESC (Euroopa vabatahtliku teenistuse koordineerimine) jne. Kui ennist sai mainitud, et TANK pälvis palju huvi ja tuntust, siis Tanklaga on sama asi juhtunud. Meid on mitmel pool märgatud, oleme gruppe võõrustanud, tutvustanud maakondlikku noorsootööd. 

Kui piirkonna noorsootöö andis juhtimise, paberimajanduse, projektide kirjutamise ja noorte kaasamise kogemust, millega ma polnud pidanud kokku puutuma, siis Tankla puhul tuli rohkem kokkupuudet võrgustiku loomisega. Kui me Tankla loomisega alustasime, oli maakonnas umbes kuus noortekeskust ning vahetult enne haldusreformi oli maakonna 13 omavalitsuses kokku 14 noortekeskust või -tuba. See oli väga hea saavutus, sest haldusreformi käigus jäid kõik keskused alles. Praegu olen rahul ka sellega, et Tanklat silmas pidades on meil õnnestunud strateegiline liikmelisus, kus kõigil on üksteist mingil moel vaja. Oleme liikmetega ühises infoväljas. 

Kui enne Tankla loomist olin juba ise alustanud koolituste läbiviimisega noortele, siis teise MTÜ käigus hakkasin neid pakkuma ka täiskasvanutele. 2014. aastal, kui alustasime Tankla õpilasmalevaga, märkasime, et maleva rühmajuhtide koolitus ei vasta sellele, millisena ma rühmajuhti näha tahaksin. Kuna mul endal oli kogemus nii osaleja, kasvataja kui rühmajuhina, otsustasin hakata koolitama ka laagrikasvatajaid ja -juhatajaid ja see on meie maakonnas taganud praeguseks väga hea kvaliteedi. Ühel hetkel ei saanud teadmisi meie võrgustamisest, noorte meediaharidusest ja koolitustest enam endale hoida ning mind hakati kutsuma väljapoole maakonda jagama kogemust sellest, kuidas oleme meie võrgustikku loonud. Ja nii lisandusid ka koolitused.

Võtsin vastutuse noorsootöö kvaliteedi hindamisel

Koolitusi läbi viies jõudsin tundmisele, et tahan veel rohkem noorsootööd ja riiklikul tasandil on mul rohkem arenemist ja väljakutseid. 2015. aasta kevadel astusime Tanklaga Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) liikmeks ning kuna mul oli enda ettekujutlus noortekeskusest ja kuulnud nende muresid, otsustasin kandideerida ka juhatusse. Eesti ANK-iga liitudes oli minu üheks esimeseks väljakutseks noorsootöö kvaliteet, eelkõige see, mis puudutas noorsootöötaja osa- ja täiskutset. Mul oli noorsootöötaja kutse taotlemisel portfooliot täites tekkinud oma arvamus selle sisu kohta, mis viis selleni, et andsin kutsekomisjonile märku, et ma ei ole portfoolios küsitavaga rahul. Järgmisel hetkel leidsin end juba otsapidi kutsekomisjonist. Kuna ma koolitan paralleelselt laagrikasvatajaid ja -juhatajaid, siis leian, et need kaks kutset peaks rohkem samastuma. Kutsekomisjonis olemine on andnud mulle ülevaate riiklikul tasandil sellest, mis tase meil on, kui valmis on noorsootöötajad kutset taotlema, kui pädevad on nad oma tegevuses jne. 

Lisaks oli põnev anda sisendit ka 2018. aastal valminud Noortekeskuste Hea Tava uuendamisse, mis on iseenda hindamise mõõdupuuks kohalikule omavalitsusele või noortekeskusele. Kui algne dokument oli jutustavas vormis ja soovituslik, siis tegin ettepaneku selle struktureerimiseks. Lähiaja väljakutseks on luua sellele ka hindamisraamistik, mille põhjal saab täpsemalt hinnata, kuidas end noortekeskusena tunnetatakse. Suuremaks väljakutseks on see, et Noortekeskuste Heast Tavast kasvaks välja noortekeskuste seadus. Miks noortekeskused peavad olema need, kes on kohaliku omavalitsuse hallata ja juhtida, kuid pole ühtki seadust, mis reguleeriks nende tööd peale noorsootöö seaduse? Mainimist väärt on ka see, et Eesti ANK-is panustan vabatahtlikuna, organisatsiooni tegevuse kaudu olen suurendanud silmaringi ja tutvusringkonda ning saanud kaasa rääkida väga olulistel teemadel.

Vaade noorsootööle

Minu jaoks on noorsootöö võimalus teha neid asju, mis mulle meeldivad. Noorsootöö on vaheldusrikas ja arendav ning sellesse panustab väga palju ägedaid inimesi. Mind paelub see, et 20 aasta jooksul on noorsootöö teinud väga suure hüppe. Noorsootöö on muutunud nähtavaks, noortekeskused on keldritest maa peale toodud, on ehitatud spetsiaalselt noortekeskusteks mõeldud maju ning noorsootöö on ühiskonna ja inimeste silmis teada. Noorsootöö Eestis on võrreldes paljude teiste riikidega nii heas seisus, et meie käest käiakse kogemusi korjamas.

Absoluutne fänn olen ma avatud noorsootööle. Enamikus noortekeskustest toimub mõtestatud tegevus, noorsootöötajad teavad, mida ja mille jaoks teevad ning milline on mõju. Minu südameasjaks on mitteformaalse õppe mõtestamine noortekeskuses. Kui seda rohkem teadvustada ja esile tuua, saab seda siduda ka formaalõppega. Paljudes Eesti koolides toimib kogukonnapraktika, mis on ehe näide mitteformaalsest õppest formaalhariduses. Suurema mõtestamise tulemusena näeksime, kuivõrd võimas võib olla noortekeskus õppija toetajana. Oluline on tajuda kõiki noorsootöö tasandeid, siis saab seda ka empaatiliselt laiemalt arendada ning leida seoseid, miks millegi jaoks hea on.

Soovitused noorsootöötajale

• Mõtle, miks sa midagi teed.
• Loo, hoia ja arenda suhteid noortega.
• Arenda ennast, siis saad noort arendada.

Soovitused noorsootöö otsustajale

• Hoia ja väärtusta noorsootööd, sest noored teevad selle põhjal enda edasised sammud ja hääletavad jalgadega.
• Väärtusta noorsootöötajaid ja noorsootöötaja kutset samaväärselt nagu teiste valdkondade töötajaid. 
• Näe noorsootöös võimalusi, mitte takistusi.

Soovitused noortele

• Hüppa noortekast läbi, äkki leiad laheda asja, millega tegeleda ning mis võib su elu muuta.
• Loo suhtlusvõrgustikku, iga inimene on su eluteel tähtis.
• Võta osa sulle loodud võimalustest, käi malevas, suvekoolis jne.

Minu noorsootöö kogemuslugu

Anne Kivimäe

Juhuslik algus

Noorsootöö kui tegevusvaldkond avanes minu jaoks siis, kui asusin 1997. aastal tööle Narva linna haridusosakonna noorsoonõunikuna. Minu sattumine sellele ametikohale oli täiesti juhuslik ja nii võib öelda, et teadlikku valikut hakata tegelema noorsootööga ei ole ma kunagi teinud. Alles pärast seda, kui olin asunud haridusosakonnas tööle, sain järk-järgult ise tegevussuundadest aru ning hakkasin neid tasapisi ka kujundama. Paljuski oli esialgne töö seotud koolide huvijuhtide töö koordineerimisega, info ja materjalide jagamisega – mäletan seniajani sellist 12-se jaotusega (Narvas oli siis 12 kooli) riiulit haridusosakonna koridoris, kuhu tuli koolide jaoks Tallinnast toodud materjale panna. Tasapisi tekkisid uued teemad ja nende arendamisel oli palju tuge üleriigilisest koostööst. Näiteks sel perioodil riigi tasandil toimunud noorsootöö seaduse loomise arutelud kujundasid ka aluse noorsootöö tegevussuundade arendamisele linnas. Linnavolikogu juures tegutses noorsootööga tegelev komisjon ja seaduse eelnõu tutvustuse võttis päevakorda toonane komisjoni esimees Tatjana Zarutskihh, kes kinnitas kõigile osalejatele, et nüüd tuleb teemaga tõsisemalt tegelema hakata – kui juba lausa selleteemaline seadus tulemas. 

Tugev tugi koostööst

Noorsoonõunike töö sisu kujundamisel mängis olulist rolli toonane huvihariduse ja noorsoo osakond ministeeriumis. Nii on minugi mällu jäänud Tartus Lutsu tänava majas toimunud koosolek, kuhu ministeeriumi noorteosakond oli kokku kutsunud maakonna ja linnade noorsoonõunikud ja kus ma siis esmakordselt osalesin Narva esindajana. Selliseid kohtumisi oli toimunud ka varem ja Narva linnast oli kohal käinud kultuuriosakonnas noorteüritustega tegelenud Valeri Jääger. Ta oli jätnud piisavalt kustumatu mulje, sest minu nimi nendel kohtumistel oli mõnda aega järjekindlalt „uus Valeri“. Just selles ringis sai alguse ka Eesti noorsootöötajate ühenduse ehk ENÜ (tänane Eesti Noorsootöötajate Kogu) asutamisplaan ja nii õnnestus minulgi olla üks ENÜ asutajaliikmetest 1999. aastal. 

Omaette toetavaks sambaks kujunesid erinevad projektid, milleks õnnestus raha saada. Mäletan, et esimese projektitaotluse pealkirjaga „Noorte osalus“ esitasin hasartmängumaksu nõukogule ja kui sain 12 000 krooni selle teostamiseks, oli see suur asi kogu haridusosakonnas. Tegutsemine sai hoogu ka koostööst Põhjamaade Ministrite Nõukogu (tänane NORDEN) Tallinna infobürooga. Õppevisiit Taani viis mind ühte keskusesse Aarhusi linnas ja selle eeskujul võttis kuju plaan luua Narva linna noortekeskus. Eks noortekeskustest oli juba ka üleriigiliselt juttu, kuid ühtki valmis mudelit polnud võtta. Niisiis kirjutasin Põhjamaade Ministrite Nõukogule taotluse Narva Noortekeskuse loomiseks, kombineerides Aarhusi keskuses nähtu ning muudest allikatest saadud mõtted ja oma ideed. 

Narva Noortekeskuse käivitamine

Kui tuli positiivne rahastusotsus, tekkis alus, millega minna linnavalitsusse ja küsida võimalust luua uus linnaasutus, mis oleks linna noorsootöö arendaja ja korraldaja, aga ka tegutsemiskoht noorte ja noorteühingute jaoks. Hariduse eest vastutav aselinnapea Galina Maldonist sai meie projekti suur poolehoidja ja nii saigi tema ning haridusosakonna juhataja Margus Kottise toel teoks noortekeskuse loomine. Noorsoonõuniku ametikoht kujunes keskuse direktori ametikohaks, lisaks loodi juurde ühe spetsialisti ametikoht. Põhjamaade Ministrite Nõukogu Tallinna infobüroo hakkas noortekeskust rahastama ka oma infopunktina. Esialgu anti tegutsemiseks kolm ruumi linnavolikogu hoone viimasel korrusel, kus 11.02.1998 toimuski Narva Noortekeskuse avaüritus. Kuna peatselt õnnestus saada veel üks suurem projektitoetus Euroopa Liidult kolmandate riikide toetusfondist (kuna Eesti ei olnud veel EL liige), tekkis võimalus luua lisaks üks ametikoht ning võtta noortekeskusena kasutusse vana lasteaed Vestervalli tänaval, kus Narva Noortekeskus praeguseni toimetab. Stanislav Obuhhov ja Anna Konovalova olid noortekeskuse esimesed töötajad, esimene põhimäärus kinnitati alles 1998. aasta lõpus, kui olime juba uude majja kolinud. Hansapanga „Paneme tähed särama“ konkursi toetus, rahvusvahelised noortevahetusprojektid SANA (toonase nimetusega Euroopa Noored Eesti Büroo) toel, avatud noortekohviku EXIT loomine noortealgatusprojektina noortekeskuse ruumides, jätkuv koostöö Põhjamaadega – need sammud kujundasid noortekeskuse mainet linnas ja võimaldasid järjekindlalt olla linnajuhtide silmis võimaluste looja, mitte küsija rollis. Maja ise andis võimaluse erinevate noortegruppide kokkusaamisteks, noorteparlamendi tegutsemisaktiivsuse suurenemiseks, noorte endi ideede tekkimiseks ja elluviimiseks. 

Kogemus ja õppetunnid noorsootöötajana

1999. aastaks olin paari aastaga iseendagi jaoks märkamatult kujunenud noorsootöö eestvedajaks linnas ning Narva Noortekeskuse direktoriks koos suure maja ja väikse meeskonnaga. Lisaks igapäevamurede lahendamisele − alates sellest, et esialgu niitsime ise muru, pesime aknaid, koristasime ruume jne, kuni eelarve ja strateegiliste plaanide kaitsmiseni volikogus, ning partnerluste otsimisele ja loomisele linnas (sh koolid, prefektuur, kultuuriasutused, sotsiaaltööasutused, loometegevusgrupid jpt) – kujundas minu kui noorsootöötaja pädevusi see, et oli võimalik teha tihedat koostööd noorsootöö tegijatega üle Eesti, aga ka rahvusvaheliselt erinevate koolituste ja projektide raames. 

See taust võimaldas väikse enesekindlusega kandideerida ka 2001. aasta lõpus haridusministeeriumisse noorteosakonda, kus alustasin tööd 2002. aastal. Töö noorteosakonnas lõpetasin aastal 2015 ja olin selleks ajaks olnud peaekspert, nõunik ja üle kümne aasta osakonnajuhataja. Kui sellele lisada neli ja pool aastat tööd ENTK-s, olen 2020. aastaks noorsootöö korraldamise ja juhtimisega kohalikul ning riigi tasandil tegelenud kokku 23 aastat, see on valdav osa mu tööelust. Seos valdkonnaga on praeguseni olemas, eelkõige läbi selle, et õpetan noorsootööd Tartu Ülikooli Narva kolledžis.

Nende aastatega on noorsootöö valdkond oluliselt muutunud, nii nagu kogu ühiskond ja elu Eestis. Kaasaegse noorsootöö olemus, korraldus ning struktuur on Eestis kujunenud – ja muutnud – just nende aastate jooksul. Samas on palju samaks jäänud, muuhulgas näiteks noorsootöö aluspõhimõtted, aga ka noorsootöö jätkuv alaväärtustamine, samuti osaline mittemõistmine.

Kui alustasin 2016. aasta septembris õpetamist aines „Noorsootöö alused ja korraldus“ esimese kursuse tudengitele, siis tajusin äkitselt, et on palju seda, mida ma noorsootöös põhjalikult ei tea, millele pole mõelnud ning mis vajaks veel süvenemist. See toob mind ka esimese kokkuvõtteni – olen aastate jooksul aru saanud, et noorsootöö muutuvus, mitmekülgsus, kihilisus ja teatav hoomamatus teeb sellest valdkonna, mis ei ole kunagi igav või „selge“. See tähendab, et alati on võimalik areneda, leida ja näha uusi aspekte, kohtuda uute noorte, kolleegide, partneritega, teha uusi asju või vanu asju uuel moel. Pidev muutumine ka kurnab, kuid kurnatuse ravi on minu jaoks olnud paljuski just seesama: uued teemad, uued võimalused, kolleegide ja koostöö tugi. 

Kiire areng on loonud praktika ning paljudele osapooltele ka ootuse, et noorsootöötaja peab pakkuma välja, kuidas lahendada väga erinevaid noortega seotud küsimusi. Seda pean enda jaoks jätkuvalt üheks noorsootöö lummavaks omaduseks – vajadust olla nn „lahenduste režiimil“. Arvan, et noorsootöö paneb otsima (ja ka nägema) lahendusi seal, kus teised näevad probleeme. Või nagu kunagine Taani kolleeg selle mõtte sõnastas: „Give us problems, we have solutions“.

Noorsootöö võlu on aga ka selle valu. Püüdes toime tulla vajadusega olla pidevalt lahenduste allikas ja muutuste eestvedaja ning seda olukorras, kus tulemusi sageli selgelt ei näe ja töö keerukust tihti ei mõisteta, peab olema kolleege, kellele toetuda. Soovitavalt mitu, soovitavalt terve kolleegide võrgustik, oma kogukond. Nii lõpetaksingi oma kogemusloo kolme soovitusega noorsootöötajatele: väärtustage ja hoidke üksteist, võtke ikka ja jälle midagi uut ette ning lootke noortele! 

Kas Eesti noortekeskustesse on oodatud ka noored vanuses 17-26?

Heidi Paabort

Ilmselt mäletate, et selle aasta kevadel viidi läbi noortekeskuste kaardistus, mis sai nüüd sügisel uue järje. Esimeses kaardistuses analüüsiti eelkõige noortekeskuste tehnilist võimekust, et saada sisendeid noortekeskuste struktuuri, võrgustiku hetkeolukorra, väljakutsete ja vajaduste kohta,  teine kaardistus keskendus sisulise vaate saamisele, eelkõige mõistmaks, kuidas tehnilised ja sisulised võimalused on noortekeskuste töötajate arvates tegelike vajadustega kooskõlas. Lisaks oli üheks fookusteemaks avatud noortekeskustes pakutavad tegevusvõimalused noortele vanuses 17–26. Noortekeskuste kaardistuse raames uuriti ja analüüsiti eelkõige omavahelisi seoseid pakutavate tegevuste ja sihtgrupi vahel ning võimalikke arendusvajadusi. Tegemist on 55 asutuse poolt (135 noortekeskuse kohta) vastanud spetsialisti vabavastuste ja tõlgendusega antud teemast. Mõlemad kaardistused on koostatud strateegilise partnerluse tegevuse raames Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Millised on noortekeskuse tegevusvõimalused ja 17+ vanusegrupi osakaal noortekeskuse töös osalevatest noortest?

Noortekeskuse teenus on noortevaldkonna teenus, kus noortekeskus osutab avatud noorsootöö ja vajadusel teisi noorsootööteenuseid oma erinevates noorsootöö füüsilistes ja virtuaalsetes keskkondades, luues noortele arengu- ja eneseteostusvõimalused. Kaardistuses joonistus välja, et suures osas on kõikides noortekeskustes tagatud avatud noorsootöö teenused, kuid  mitte kõik teised noorsootöö teenused, sh ei pakuta kõiki teenuseid igale vanusele (vt Joonis 1). 

Joonis 1. Noortekeskuse osutatavad teenused vanusegruppide kaudu (%) 

Teenused, mida kõige vähem teiste noorsootöö teenuste alt noortekeskustes pakutakse, on näiteks mobiilne noorsootöö, tugiteenused, rahvusvaheline noorsootöö ja osalusgrupid. Kaardistus näitas ka selgelt, et kõik vanused on pigem esindatud avatud noorsootöö ja avatud ruumi teenuse osas (sh projektid, noorteinfo, esmatasandi nõustamine) ja vabatahtliku tegevuse ning huvitegevuse osas. Sihtgrupipõhine töö on suunatud pigem vanemale noorele (sh 17+), eelkõige tööhõivelisusega seotud tegevustele, lisaks rahvusvahelise noorsootöö, mobiilne noorsootöö, koolitused, laagrid ja osaluskogud. 

Kõige enam osalevad avatud noorsootöös kaardistusele vastanud asutuste arvates noored vanuses 7–16 (vt Joonis 2). 98% vastanud asutusi tõid välja, et nende noortekeskustes osalevad kindlasti noored vanuses 12–16 ja 96% asutusi tõid välja, et nende keskustes osalevad ka noored vanuses 7–11.  Mõlema sihtrühma osalus on kooskõlas ka noortekeskuste poolt väljatoodud tegevusvõimalustega, kus suurem osa ressurssi suunatakse just sellele sihtrühmale. Samas on kõrge osalus ka vanusegrupil 17–19, kes osalevad 75% vastanud asutuste noortekeskustes. Vähem osaleb noori vanuses 20+, aga samas on see sihtgrupp esindatud siiski rohkem kui ⅓ Eesti noortekeskuste asutustest.

Joonis 2. Noortekeskuse töös osalevate noorte vanus vanusegruppide ja osalusaktiivsuse kaudu (%) 

Kui võtta aluseks Noortekeskuste Logiraamatu osaluste andmed (174 noortekeskust), saab välja tuua, et 2019. aastal oli kõikidest osalejatest 1/10 noori (11% kõikidest osalustest) vanuses 17 ja vanemad. Kuna logiraamatu alusel saab välja võtta lisaks osalustele ka unikaalsete noorte andmed, siis selle alusel on näha, et kõikidest erinevatest osalenud noortest on unikaalseid noori vanuses 17 ja vanemaid, 16%. 

Millised tegevused pakuvad sihtgrupile enim huvi noorsootöötajate arvates?

Kaardistusele vastanud asutused tõid välja peamised tegevused, mis nende arvates kõige enam pakuvad nende asutuses vastavas sihtgrupis huvi. Kõige rohkem nimetati avatud ruumi teenusega (43 asutust, 78% vastanutest) seotud tegevusi, mille eesmärk on luua noortele mitmekülgsed eneseteostuse ja arendavad tingimused, tegutsemaks ühises füüsilises või virtuaalses ruumis ja mis võimaldab noorsootöötajal luua noortega kontakte ja toetada neid individuaalsetest vajadustest ja eelistustest lähtuvalt. Avatud ruumi teenuses saab noor sotsialiseeruda; projektinõustamist ja tuge oma idee elluviimisel (nt filmiõhtud, noorteüritused, nimetati viie asutuse poolt); noorteinfot, üldist esmatasandi nõustamist ja vajaduse korral spetsialisti juurde suunamist; osaleda vabatahtlikus tegevuses ja noorte osaluskogude/aktiivgruppide/noorte volikogu töös. Lisaks tasuta kasutata erinevaid huvipõhiseid tegevusvahendeid. Oluliseks peeti avatud noorsootöö põhimõtetel toimivat Noorte Tugila teenust, sh karjäärinõu saamist või karjäärinõustamisele suunamist.

Teine suund oli seotud konkreetsete oskuste saamise koolituste, töötubade ja vestlusõhtutega. Kolmas suund oli seotud huvipõhiste (huvi)tegevuste pakkumisega, mis võivad olla algatatud ja juhitud ka noorte endi poolt. Toodi välja nt muusika- ja DJ-ring, multimeediaring, seikluskasvatus, sotsiaalsete oskuste ringid (nt kokandus), sportlikud tegevused sise- ja välialadel ning skatepargi tegevused. Neljas suund oli rahvusvaheline noorsootöö (noortevahetus, ESK tegevused). Oluliseks peeti vabatahtliku töö võimalusi nii siseriiklikult kui ka Euroopas. Viies suund oli seotud spetsiifiliste ja uuenduslike interaktiivsete arendamiste tegevustega, nagu näiteks Idee Hackaton, Brain Talks, Globe, NoorProff). Kuues suund oli seotud mobiilse noorsootöö võimalustega, kus liigutakse eelkõige sinna, kus on noor. 

Lisaressursside vajadused

Uurisime ka, milliseid lisaressursse oleks vaja. Spetsiifiliselt teenuste osas nähakse suurimat ressursi puudust noortele suunatud koolituste (sh hackaton), kursuste, töötubade, mängu- (nt mälu ja meeskonnatööd arendavad) ja vestlusõhtute (nt finants, tervis, keeleõpe, fotograafia, jne...) läbiviimiseks. Teine oluline teenuste grupp, on seotud väljasõitude, ürituste ja õppevisiitidega. Vajatakse tuge 17+ vanusegrupile suunatud huvitegevuste korraldamiseks või avatud ruumi loomiseks koos vahenditega, et noored saaksid neid tegevusi kas ise luua, pakkuda või juhendada. Lisaks soovitakse tuge saada spetsiifilist noorteinfot ja lisatuge tugiteenustele, nt Noorte Tugila jätkamiseks, ja erinevatele ennetustegevustele. Osaliselt nähakse, et tuleks taastada „Murdepunkti“ sotsiaalprogramm, koolitada selleks spetsialistid ja tagada selle osutamiseks palgafond. Lisatuge noortele suunatud omaalgatuse fondi loomiseks vajaks neli vastanud asutust; rahvusvahelise noorsootöö tagamiseks kolm asutust; 17+ noortele eraldi ruumi loomiseks kolm asutust; palgafondi keskuse nädalavahetusel või mõnel päeval pikemalt lahti hoidmiseks kolm asutust. 

Kompetentsid

Kaardistuses sai välja tuua ka noorsootöötaja vaatest kompetentside teema, mis on vajalikud, et vastata sihtgrupi ootustele. Kõige enam nimetati teemasid (vabavastused), mis toetavad noorte murede märkamist ja tunnetega toimetulemise toetamist, nt vaime tervis, arengupsühholoogia ja emotsioonide juhtimine. Teiseks vajaduseks nimetati teemasid, mis võivad olla suuresti seotud noorteinfo jagamisega (nt seksuaalharidus) ja esmatasandi karjäärinõustamist. Kolmandaks vajaduseks on erinevate meetodite ja teadmiste ning oskuste saamine, et pakkuda noortele tuge sotsiaalsete oskuste saamisel (nn elulised oskused) või olla võimeline pakkuma kindlat tugiteenust või sotsiaalprogrammi (nt Noorte Tugila, Murdepunkt). Lisaks, kuidas nõustada noori projektide kirjutamisel ja toetada neid osaluskogudes. Ka rahvusvahelise noorsootöö tegemiseks vajatakse tuge. 

17+ vanusegrupi noorsootöös osalemist takistavad tegurid

Kuna mitmetest uuringutest on teada, et noored ei pruugi osaleda ka siis, kui neile huvitavad tegevused on keskuses tagatud, uurisime noortekeskuste arvamust, mis nende arvates võivad olla teised tegurid, miks noored vanuses 17+ ei pruugi igal pool nii aktiivselt noortekeskuse töös osaleda. Kaardistuses osalenud noortekeskused tõid välja, et see tegur võib olla noortekeskuste ruumiline olukord, kus vanemad ja nooremad noored on kas ühes ruumis koos või ei ole piisavalt võimalusi olla eraldi. Teiseks toodi välja ühiskondlik ja lastevanemate ootus lastele/noortele hästi õppida, mistõttu ei pruugi noortel olla õppimise kõrvalt piisavalt vaba aega osaleda noortekeskuste tegevustes. Kolmandaks leiti, et paljud noored töötavad ja neile ei pruugi keskuse ajaline võimalus sobida ning et kõik noored ei peagi osalema noortekeskuse tegevustes, kui nende huvid on sellised, mida noortekeskus ei paku või ei võimalda. Neljandaks toodi välja taas noortekeskuse ruumilised võimalused, mis võivad olla lärmakad ja sel põhjusel noor ei tule, sest vajab ja hindab üksiolemist. Vaikse ruumi vajadus ilmnes uue trendina ka kevadises kaardistuses, kus sellise ruumi vajadus on võrreldes varasemate kaardistustega uue vajadusena välja tulnud.

Samas toodi ka välja, et üks osa noori (kuna teenus kuni 26. eluaastani) on loonud pere ja ei osale näiteks sel põhjusel, sest nende vajadused võivad olla teised. Nimetati veel noortekeskuse kaugust noorte elukohast, töötajate vähest oskust saada selle vanusegrupiga kontakti, vähest info suunamist ja tegevuste võimaldamist vastavale sihtgrupile, sõbrad ei käi või ei pea noortekeskust oluliseks, kättesaadavus ehk kellaajad ei sobi, noored ei taha täiskasvanu järelevalve all olla ja noorte vaimse tervisega seotud tegurid. Kui võtta aluseks, et kõik noortekeskused ei paku kõikidele sihtgruppidele kas avatud noorsootöö või laiemalt noortekeskuse teenuseid, ei saa vastav sihtgrupp noortekeskuse töös ka üle-eestiliselt osaleda, sest lähtuvalt KOVide poolt loodud piirangutest, ei suunata sellele sihtgrupile vastavat infot ning ei osutata ka teenuseid. 

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võib öelda, et jah, noored vanuses 17 ja vanemad, on noortekeskustesse oodatud sest suurem osa kaardistusele vastanud asutustest pakub sellele vanusegrupile erinevaid tegevusi. Noortekeskuste töö on suuresti muutunud sihtgrupipõhiseks tööks, kus asutuse eelarve on suunatud eelkõige avatud noorsootöö ja avatud ruumi teenuse pakkumiseks, kuid enamjaolt pakutakse noortekeskuse kaudu ka teisi noortevaldkonna teenuseid. On oluline märgata, et noortekeskused vajavad sihtgrupi toetamiseks aga nii omavalitsuse kui ka riigi poolt erinevatel teemadel tuge. Olulisena toodi välja ka inimressursi vähesus, mistõttu peavad noorsootöötajad tegema valikuid, kellele suunatuna eelkõige teenuseid pakkuda. Kompetentside vajadused olid kooskõlas ühiskonnas toimuvaga, kus noorsootöötajad püüavad end pidevalt kursis hoida ja jõustada noori nende vajadustest lähtuvalt. Lahendustena tegurite osas, mis alati ei tulene noortekeskusest või noorsootöötajast endast, tuleks suurem tähelepanu suunata võimalustele, et noortekeskuste ruumid, tegevusvahendid ja kompetents vastaksid rohkem 17+ vanusegrupi ootustele ja vajadustele. Läbi kommunikatsiooni või uute noorsootöö võimaluste on võimalik 17+ vanusegrupp omakorda jagada mitmeks grupiks ja kaasata nad noorsootöösse ka siis, kui noor õpib, töötab või on loonud pere. Selleks on aga vajadus lahendada eelpool nimetatud väljakutsed, et uus sihtgrupp keskusesse jõuaks. See võib olla seotud ka keskuse töö põhjaliku analüüsiga, et leida parimad lahendused teenuse ligipääsetavuse ja kättesaadavuse osas. See omakorda eeldab lisafinantseeringuid kas tööjõu, koormuse või tegevusvalikute laiendamise osas.

Millisena näevad Eesti noorsootöötajad noortekeskust 5–10 aasta pärast?

Heidi Paabort

Eesti Avatud Noortekeskuste ühendus viis sügisel läbi noortekeskuste kaardistuse, mille raames oli noorsootöötajatel võimalik avaldada mõtteid, kuidas nemad näevad noortekeskust 5– 10 aasta pärast. Seega, millest mõtleb ja unistab noorsootöötaja?

Noortekeskus kui multifunkstionaalne keskkond

Noortekeskuse olemasolu ja teenuste olemasolu üle-eestiliselt on ka siis normaalsus. Osadest keskustest on saanud piirkonna noorsootööd koordineerivad keskused oma filiaalidega, osaliselt kogukonnakeskused, elukestva õppe keskused, kindlasti multifunktsionaalsed asutused. Noortekeskuste kuvand ja sisekujundus on järjest moodsam, tulevikku suunatud, inspireeriv ja erinevaid tegevusi võimaldav (rohkem avastuslik). Keskustes töötab tänasest enam sihtgrupi või teemaga seotud spetsialiseerunud noorsootöötajaid, tugijaid. Tõusnud on noorsootöötajate palk ja kommunikatsioon vajalike osapoolte vahel on paranenud. 

Individuaalse õpitee kujundaja

Kõige rohkem toodi välja, et noored leiavad tee keskuste tegevustesse ja et noortekeskustest on saanud veelgi enam mõtestatud kvaliteetsete tegevusvõimaluste keskkond, kus tegevuste keskmeks on noor ja tema valikud. Noori nähakse abistamise vaate asemel eneseteadlike, oskuslike ja teotahtelistena ehk ennast juhtivatena.  Seega nähakse noortekeskust miffeformaalse õppe keskkonnana, kus tegevused on teenusepõhisusest liikunud vajaduspõhiseks ja kus fookus liigub lastele suunatud tegevustelt (laagrid, meisterdamine, mängud) rohkem vanematele noortele suunatud toetavatele tegevustele. Loodud on noori toetav digitaalne tööriist, mis aitab noorel ennast avastada ja valida enda vajadustele sobiv trajektoor ja lahendused. Lisaks on tehtud korda hooned, olemas tegevusi toetavad vahendid, sh digitaalsed, ja liikumist toetav õueala, olemas vajalik inimressurss ja kompetentsed töötajad. 

Uued noorsootöö keskkonnad

Noortekeskus loob tulevikus aina enam erinevaid noorsootöö keskkondi enesearenguks, loovuseks ja teiste noorte inspireerimiseks. Seega noortekeskuse tegevused toimuvad igal pool–, ruumis, avatud ruumis väljaspool hoonet kui ka digitaalsete vahendite toel. Loodud on POP-UP ANKid ja igas regioonis toimetavad ka mobiilse noorsootöö bussid. Olulisena nähakse nn traditsioonilise ja uue noorsootöö tasakaalu hoidmist. 

Võrgustumise kese on koosloomel

Noortekeskustest on saamas aina enam noorte eestkostjad, keda kaasatakse neutraalse meediumina erinevate lahenduste leidmisel, lisaks on noorsootöötajad ise muutunud enesekindlamaks ning kutsekindlus on tõusnud. Noorsootöös osaleb järjest enam kogukonna liikmeid, sest nad on ise noortekeskusega koos üles kasvanud. See loob uue koostöö kolmnurga –  lapsevanem, noor, noorsootöötaja. Võrgustikutöö on liikunud konkurentsist koosloomele, mistõttu ka noorsootöö potentsiaal ja väärtus on teistele osapooltele rohkem arusaadav. Noorsootöö on osa suurest pildist, kus osaliselt on toimuv ennetuslik ja teisalt noore agentsust toetav. Noortekeskused on riiklike poliitikate elluviijad, seega on igas Eestimaa nurgas noortele võrdsed võimalused. 

Soovitused tulevikupildi saavutamiseks

Kaardistusele vastanud said esitada ka omapoolse soovitused, mis osaliselt aitab saavutada ka tulevikupilti. Kõige enam tuntakse muret kiire läbipõlemise pärast, mida aitaks osaliselt vältida lisaks seesmisele motivatsioonile ka välised motivaatorid, nt noorsootöötaja palgasüsteemi ja teiste toetavate tegevuste kas loomine või jätkamine. Lisaks toodi välja, et kuigi avatud noorsootöösse on oodatud kõik noored, valutatakse südant noorte pärast, keda keegi ei märka või kes on sattunud raskustesse, et nemad ikka endiselt noortekeskusesse jõuaks. 

Noorsootöötajalt noorsootöötajale ja otsustajatele

Nii noorsootöötajatele kui ka teistele noortega töötavatele spetsialistidele soovitakse rohkelt kannatlikkust, arukust, avatust, tolerantsust, mõtteerksust ja osavust. Otsustajate suunal soovitakse, et noortekeskus jääks ka edaspidi apoliitiliseks ja ei sõltuks erakondlikust agendast, sest noortekeskus on see, kes loob ühiskonda lisaväärtust. Soovitakse ka ressursse ruumide ja vahendite tarbeks, noortekeskuste-vahelisi ühisprojekte, uusi avatud noorsootööd väärtustavaid juhte keskustesse, et jätkuks riiklik noortekeskuste ja huvitegevuse rahastus, paindlikku eelarvet, uut mõistlikku arengukava jmt. 

Kokkuvõttes saab välja tuua, et noorsootöötajad unistavad, et noortekeskuste näol oleks ja jääks noortele kaasaegsete ja kvaliteetsete võimalustega koht, kuhu tulla ja kus olla ning saada toetust, et realiseerida oma mõtteid ja ideid. 

Mida uut on Noorte Tugilas? Millised on tulevased arengud?

Heidi Paabort

Noorte Tugila on saanud viieaastaseks. Käimasolevas hankes on ees veel üks intensiivne tööaasta. Hetkel toetatakse Noorte Tugila kaudu noori 37 omavalitsuses 23 noortekeskuse eestvedamisel. Programmi kaudu soovitakse jõuda ja toetada vähemalt 6300 noort. 

Hetkeseis

Noorte Tugilas on tänase seisuga (alates jaanuar 2019) toetatud 4150 juhtumit. Lisaks paarsada noort, kellega on käsil nn esmane faas, et jõuda arusaamiseni, kas noor võiks Noorte Tugilast oma vajadustele tuge leida. Tavapäraselt liitub igas kvartalis Noorte Tugilaga ligi 400 noort üle Eesti. Hetkel on täidetud 66% võetud eesmärgist. 

2300 noort on hetkel teenusest väljunud. Tulemus märgitakse kuus kuud peale programmist väljumist, sellesse faasi on jõudnud kokku 1861 noort. Neist 1030 noore puhul on programmi tulemuseks märgitud üks viiest ametlikust indikaatorist: noor on jõudnud kas tagasi tööle või haridusse, alustanud ettevõtlusega, osaleb tööpraktikal või töökohapõhises õppes. Oma töös oleme pidanud oluliseks märkida ka nende noorte, kes ehk ei ole erinevatel mitte alati noortest olenevatel põhjustel jõudnud tööle või haridusse, tulemused, kui noor on näiteks jätkanud osalemist noorsootöö võimalustes või on tema ebasoodne olukord muutunud. Sellisel juhul on Noorte Tugila teenuse tulemuslikkus isegi kõrgem, 1555.  Neist lisandunud 525 noorest on noorsootööga endiselt seotud 159, ebasoodne olukord on muutunud 235 noorel, 58 noort on suunatud edasi kas Noortegarantii tugisüsteemi või töötukassasse, 73 noort on aga kas liitunud ajateenistusega või vanemapuhkusel.

Noorte Tugila programmi 30.09.2020 tulemuslikkuse hetkeseis

Uue aasta planeerimine

Käes on see aeg aastast, kus kõik noori toetavad osapooled on koostamas uue aasta plaane, nii ka Eesti ANKi ja Noorte Tugila meeskond. Selleks, et panna paika strateegiliselt mõjus plaan, toimus 23. novembril Eesti ANKi kutsel erinevaid koostööpartnereid kaasav koostööseminar, kus kõik osapooled tutvustasid oma järgmise kahe aasta plaane, et nende alusel leida ühisosasid või algatada vajalikke ühistegevusi. Töögruppides püüdsime leida kõiki ühisosana puudutavaid peamisi väljakutseid ja esimesi samme lahenduste leidmisel, mis aitaksid meid ühiselt veelgi paremini noori toetada. Koostöökohtumisel osalesid erinevate tasandite valdkondade esindajad: teemaga seotud ministeeriumid (2), ministeeriumite allasutused (2), katusühendused (3), kohalikud omavalitsused (4) ja noori toetavate programmide esindused (3).  

Toimumas on mitmeid olulisi arenguprotsesse

Kohtumisel sai kinnitust, et riigis on käimas mitu samaaegselt toimuvat tulevikku suunatud protsessi selleks, et noored, sh noored, kes ei õpi ega tööta, saaksid vajaliku toe. Praegu on valitsuses arutelul uus noortevaldkonna arengukava, käimas on Noortegarantii kui ka Noortegarantii tugisüsteemi arendustegevused ja planeerimisel ESFi uus rahastusperiood. Tugiteenustega mitteseotud ministeeriumid tõid välja mitmeid spetsiifilisi programme ja arendusi, mida ühel või teisel moel noorte toetamisel on oluline teada või mis oleks ühiselt mõjusam. Seega noored, kes ei õpi ega tööta, on olulise tuge vajava sihtgrupina kõikides arengudokumentides ja plaanides selgelt välja toodud. Küsimuse all on veel arusaamine, kuidas seda parimal moel ühiselt teha. Esindusorganisatsioonid tõid uue aasta valguses välja vajaduse paremini kommunikeerida, mida üks või teine ühendus on planeerimas ja seda paremini kooskõlastada. Lisaks on kõik planeerinud suunata koolitusi KOVi suunal, mis vajab samuti teemast lähtuvalt ühist arutelu ja läbirääkimist. Eesti Töötukassa tõi välja koostöövajaduse, et  noortele paremini uusi võimalusi ja teenuseid tutvustada. Näiteks saavad noored nüüd ise e-teenuste kaudu omale vajalikke teenuseid broneerida. Suurem tähelepanu on plaanis suunata ka tööle erinevate spetsiifiliste sihtgruppidega. Kohalikud omavalitsused ja erinevate tugiteenuste elluviijad tõid välja programmide lõppemise ja sellest lähtuvalt uute kohandatud mudelite loomisprotsessi ja lisaressursside leidmise vajaduse. Omavalitsuste sõnul ei ole nende võimalused piirkonnast tulenevalt sarnased ja sel põhjusel on ees mitmeid lahendusi vajavaid küsimusi. 

Eesti eripära edasiviiv väärtus ja tugevus

Koostöökohtumisel oli osalejatel võimalik välja tuua, milles näevad nad tänaste kogemuste põhjal Eesti eripära edasiviivat väärtust ja tugevust. Kolme grupi poolt toodi välja järgmist: 

• Eestis on võimalik noori toetades arvestada, et meie jaoks on olulised paindlikud õpiteed ja noorest lähtumine;
• teenust pakutakse kogukonna tasandil; 
• Eesti on väike ja info liigub vajadusel kiiresti; 
• on olemas tõhusad tugiteenuste mudelid, sh mobiilne noorsootöö;
• noore toetamisel on rikkalik valik võimalusi;
• noort toetavate partnerite ring on lai ja valdkonnaülene;
• on olemas toimivad koostöövõrgustike mudelid;
• tugiteenuste pakkujatel on olemas tahe ja KOVidel on järjest suurem valmisolek teemaga tegeleda;
• on olemas teadmine sihtgrupi spetsiifikast;
• on olemas koolitatud spetsialistid.

Lahendust vajavad väljakutsed

Samas toodi välja ka mitmeid märksõnu, millega uutes arengutes arvestada ja on vajadus leida neile ka lahendused. Üks osa sellest on poliitiline risk, et vajadused ja etteantud suunised ei pruugi alati kattuda. Lisaks erinevate toetusmudelite tekkimine ja sellest lähtuv segadus noorte vaatest, et leida endale sobivaim. Rõhutati ka isikupõhist koostööd ja kaadrivoolavust, mis ei pruugi võimaldada koostöös süsteemsust ja jätkusuutlikkust. Kindlasti on ka hetkel mitmed sihtgrupist tulenevad riskid maandamata, nt süsteemides pettunud noored; noored, kes tulevad tuge saama pigem viimasel hetkel või näiteks vähese keeleoskusega noored, ka spetsiifilisest teenusest tuleneva sildistamise oht. Tegemist on väljakutsetega, mida ei saa ühe tugiteenuse sees alati lahendada. Olulisena toodi välja ka erinevate valdkondade vahelise teabe parem liikumine ja üksteisest teadmine ning teadmise kinnistamine. See võimaldaks noori toetada sujuvamalt ja õigeaegselt. See eeldab tänasest rohkem mitme valdkonna paindlikumat lähenemist, mida täna ei võimalda alati nt andmekaitse. Tekkis ka mitmeid küsimusi – kuidas leida ressursse, et noored oleksid igas piirkonnas võrdsetel alustel toetatud; kuidas tagada, et kokkulepitud mudel ja sarnased teenused saaks toimida igas piirkonnas; kes juhib teemat omavalitsuses või kes määrab, kes on parim juhtumiga seotud protsessijuht; kuidas jagada üle-eestiliselt olemasolevaid kogemusi; kes hoiab koos valdkonnaülest katusvaadet; kes tagab pideva seirevõimekuse, et teaksime, mis toimib ja mis mitte. 

Nende väljakutsete lahendamiseks on kokkutulnud osapooltel tahe olemas ja töö nende lahendamiseks jätkub. Lähiajal toimuvad juba järgmised kohtumised, mis toetavad seda arenguprotsessi. Eesti ANK ja Noorte Tugila meeskond soovib antud teemat edasi arendada ja loodab, et on võimalik koostööpartnerid juba uue aasta esimesel poolel ka silmast silma kokku kutsuda, et noori toetavaid paralleelseid protsesse Noorte Tugila teenusega teadlikumalt siduda. Ikka selleks, et tagada sujuv valdkonnaülene ja eelkõige noore vajaduste vaatest pakutav tugi. 

Innovatsiooni loome tulevikule – alfa põlvkonnale!

Riin Luks

11. november said SPARK Marketlabis kokku noorsootöötajad üle Eesti, et teha innovatsiooni! Vaadati tulevikku ja mõeldi lahendusi mõeldes neile noortele, kes täna võib-olla veel noorsootöös ei osale. Ei osale seetõttu, et mõned neist pole veel sündinud, mõned käivad veel lasteaias. Siinkohal räägime me alfa põlvkonnast – noortest, kes meie otsuseid, suundi ja võimalusi kohe-kohe raputama hakkavad!

Alfa põlvkond järgneb generatsioon Z-ile, mis tähendab, et nad on (vanemate) Z-esindajate ja millenniumite lapsed. Vanim generatsiooni esindaja on tänaseks umbes 7-aastane, noorim ühe aastane – erinevatele allikatele toetudes sünnib alfa põlvkond vahemikus umbes 2010-2025. Arvestades maailma mastaapi, on nad kõige rohkema arvulisem põlvkond üldse. Küll aga võib hetkeolukord maailmas kõike mõjutada, sest millenniumid ja generatsioon Z võib enne pere loomist mõelda suuremalt kui ainult perering. Kindel on aga, et alfa on esimene põlvkond, mille kõik esindajad on sündinud 21. sajandil. 

Alfa põlvkond. McCrindle

Kui mõtleme innovatsioonist, peame mõistma, kellele me innovatsiooni loome – mis neid mõjutab, mis meeldib, mis on ootused jne. Me ei saa öelda täie tõega, mida tulevik toob, aga mõningaid järeldusi saame teha; needki ei pruugi nii minna, aga parem analüüsida ja teha omad järeldused, mitte oodata, kuni see päev on käes – sest siis võib olla liiga hilja!

Mõiste „alfa“ tähendab „millegi uue alustamist“. See tähendab ka, et ei minda tagasi tähestiku algusesse, vaid võetakse kasutusele hoopis teine arvestus. Mis omakorda võiks tähendada, et peame selle põlvkonna puhul mõtestama nii mõnedki põhimõtted ümber, alustama midagi uut! Alustama nö valgelt lehelt – uus generatsioon, uues millenniumis, uues ajastus.

Mida peaksime siis alfa põlvkonna puhul arvestama? Loe, mida kirjutavad seda põlvkonda iseloomustavad materjalid:

Praegune mõju:

• Sotsiaalmeedia, reklaamid, tooted – kõik see tõstab brändide mõju aina enam esile. 
• Kujundavad sotsiaalmeedia maastikku ja on selle poolt ka ise kujundatud. See omakorda mõjutab kultuuri ja tarbimist. 
• Loovad uusi tooteid, teenuseid, väärtusi. Kuna infot ja võimalusi on meeletult palju, siis ei mõjuta need enam noori, vaid nemad mõjutavad, millist infot ja võimalusi on neil vaja. Võimalused kujunevad seega noorte järgi, mitte ei tarbita seda, mis „olemas on“.
• Kõige globaalsemalt ühendatum generatsioon (tehnoloogia mõju). 
• Sotsiaalsus, globaalsus, mobiilsus – töötamine, õppimine, reisimine erinevate riikide ja karjääride vahel on tavapärane.
• Füüsiline puberteet aina varasem; seega füüsilised muutused ja teadlikkus algab varem, sh ka sotsiaalne, psühholoogiline ja hariduslik täiskasvanumine (sellel on nii positiivsed kui negatiivsed tagajärjed).
• Samal ajal kui füüsiline teadlikkus algab varem, algab aga iseseisev elu hiljem - see tähendab, et abielu, lapsed, laenud, karjäär hilisem, sest..
• Haridusmaastikul ollakse kauem, teenimine (töö) algab hiljem. Seetõttu elatakse kauem vanematega kui varasemalt. See omakorda tähendab, et vanemluse mõiste laieneb/muutub, hoolitsetakse võib-olla veel hiliskahekümnendates „laste“ eest. 

Olulist rolli mängivad alfa põlvkonna kasvamisel praegused generatsioonid, kes on  nende laste vanemateks. Seetõttu peaksime vaatama ka millenniumite ja Z-põlvkonna poole:

• Lapsi saadakse hiljem, mis tähendab, et lapsevanemate eagrupp on vanem. 
• Alfa põlvkonnal on vanemate põhjal mitmekesisem kultuuritaust (segarassid, rahvused jne).
• Pigem pisut jõukama majandustaustaga, sest praegused põlvkonnad hindavad majanduslikku iseseisvust ja töötavad selle nimel jõuliselt. Finantsteadmised on alfa põlvkonna vanemate jaoks olulised. 
• Väiksemad perekonnad (leibkonna liikmed).
• Lapsevanemad võivad rohkem kolida, karjääri vahetada, mis mõjutab ka alfa põlvkonda. Tehnoloogiliselt on nad hästi varustatud, sest üleminek tehnoloogiale tuli juba nende kasvamise ajal. Sisseostetud teenuste kasutamist on rohkem (näiteks lapsehoidjad), kuna aeg on väärtuslik vara, siis teenusepõhisus on aina tõusvamas joones. 
• Praeguseks sündinud generatsiooni esindajate põhjal võib öelda, et arengusuunad on: appi-põhine õpe, tõusnud ekraaniaeg (seetõttu ka lühem tähelepanuvõime), aga väiksem digitaalne kirjaoskus, kuna vahendeid kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Kõik see põhjustab nõrgemat sotsiaalset kujunemist, mida lapsevanemad alfa põlvkonna puhul ohumärgiks peavad.
• Vanemad on teadlikud tehnoloogia kahjulikust mõjust – seega rohkem inimkontaktseid mänge (AGA ikkagi tehnoloogia kaudu). Tajutakse eluliste- sotsiaalsete oskuste vähendamist. Vanemad on formaalselt haritumad, aga praktilised oskused ja eesmärgistatud tegevused nõrgemad (sh näiteks sporditulemuste saavutamine ei ole nii oluline), käed-külge teadmised nõrgemad. 
• Seetõttu on alfa põlvkonda kasvatavate täiskasvanute jaoks olulised: sotsiaalsed pädevused, arendavad tehnoloogilised mänguasjad, ettevõtlusega seotud oskused, (vaimne) tugevus ja koordinatsioon, finantsteadmised, innovatsioon, mõistlik tarbimine.
• Kooli poolt pakutav heaolu on oluline! Eelistatakse holistilist ja individuaalset lähenemist.
• Väljakutsed alfa-põlvkonna vanematele: ekraanisõltuvus, veebikiusamine, lastesõbralik sisu (veebis) ehk info haldamine. Samas saavad vanemad digimaailmaga paremini hakkama, sest on ka ise suuresti kujundatud digimaailma poolt. Teatud dünaamika laste ja vanemate vahel ajatu, seda tasub meeles pidada. 

Põlvkondadevahelised erinevused. McCrindle

Tehnoloogia areneb aina edasi, see mõjutab meid märkamatult, isegi kui arvame, et oleme teadlikud:

• Alfa põlvkond sünnib meie jaoks „uutesse asjadesse“ –näiteks:  Instagram loodi 2010, esimene iPad tuli välja 2010. 
• Ekraanid on märkamatult nende ümber. Arvame, et piirame ekraaniaega, aga: bussides-rongides ekraanid, reklaamid liikuvatel ekraanidel, teadetahvlid ekraanidel, autodes ekraanid, isegi liiklusmärgid – see loetelu on lõputu.
• Tehnoloogia „räägib“ vastu: Smart-kodud, bussi sisenedes keegi kuskil õhus räägib, autod räägivad, arvuti/telefonid „räägivad“ jne. Kas me tajume seda oma igapäeva elus? Kas mõtestame, kuidas see võib mõjutada?
• Raadio sai igapäevaseks 38-aastaga, televiisor 13-aastaga, internet 3 aastaga, Pokeman Go 16-PÄEVAGA. Kõik võetakse aina kiiremini vastu, aga sama kiiresti ka unustatakse..
• Praeguste 8-12.-aastased on lummatud YouTube videodest, „kasvatavad“ virtuaalseid loomi, online-suhtlus tavapärasem kui füüsiline suhtlus. „Suureks kasvamine“ algab digitaalses maailmas aina kiiremini. Alfadel on veelgi rohkem tehnoloogiat, informatsiooni, väliseid mõjutajaid kui kunagi varem, põhimõtteliselt sündidest saadik.

 Milline võib olla alfa-põlvkonna tarbimisharjumus?

• Kõik on individualiseeritud – Coca-cola purgid, raamatud, telefoniümbrised jnejnejne.
• Kindlasti kaotavad mõned tarbeesemed väärtuse, nagu meie ei kasuta enam VHS-mängijaid või iPod’e. Võib eeldada, et kaob ühekordne plastik, rahakott, krediitkaart, käsikirjaline eksam, (äratus)kellad..
• Brändid mõjutavad noori aina rohkem ja rohkem. Alfa põlvkond mõjutab oma vanemate ostuharjumusi, mitte vastupidi. Seda põhjusel, et kasutavad tehnoloogiat ja infot aina varasemast east ja on rohkem info keskel kui nende vanemad.
• Mänguasjade mõju kodukeskkonnas väheneb. Tehnoloogia mõjutab mänguasju, mis muutuvad aina digitaalsemaks ja hariduslikumaks ning mänguasjad on rohkem kasutuses koolides, noortekeskustes. Mänguasjade hariduslik väärtus võib tekitada seda, et need on aina rohkem tasuta kättesaadavad (riigipoolne tugi, projektid, asutused) ja seega kodudesse „pole mõtet“ enam neid soetada.

Kuidas alfa põlvkond haridust omandab?

• Struktueeritud ja auditoorne õppimine on aina visuaalsem, praktilisem, multimodaalsem, käed-külge meetodil.
• Kuna hariduslik teekond hakkab aina varem, on ka infot aina rohkem ja kättesaadavamalt. 
• Ülikooli haridusega võib olla aina rohkem noori (see võib ka minna täpselt vastupidi – praktilisi kogemusi väärtustatakse aina rohkem, olenevalt riigist ja kavadest, kuid kuna noored väärtustavad ise haridust aina rohkem, siis soovitakse ülikooli haridust muudel põhjustel nagu eneseareng, enesejuhitud õppimine jne, mitte ainult karjääri jaoks vajaliku etapina).
• Võib arvata, et 90% noortest on vähemalt keskharidusega ja mingil kujul õpinguid jätkatakse.

Milline näeb välja alfa-põlvkonna tööelu?

• Karjäärivahetused on tihedamad, sest võimalusi rohkem, huvisid rohkem ja keegi ei eelda, et töötatakse samal ametikohal aastakümneid.
• Paljusid tuleviku töökohti veel ei eksisteerigi. Kuigi tehnoloogia kaotab palju töökohti, loob ta juurde ka uusi. Mõned näited: küberkaitse, krüptovaluuta, programmeerimisega seotu, sotsiaalmeedia (turundus), robootika, suurandmete analüüs.
• Mitu erinevat töökohta erinevatel teemadel on normaalsus.
• Kuna hariduses ollakse kauem, siis algab ka tööelu hiljem, sh ollakse ka kauem vanematekodus.
• Kuna eluiga pikeneb (seos tervisega seotud aspektidega), pikeneb ka tööiga, mis omakorda tähendab, et põlvkond on jõukam.
• Pensioniiga tähendab „rahulikumalt võtmist“, mitte täielikku töötamise lõpetamist. Kui praegu on 70-aastane töötav pensionär küll aina tavalisem, siis tulevikus on see normaalsus ja loomulik, mitte vähemus.
• Hierarhiad ja traditsioonilised võimupõhised lähenemisviisid on minevik! Oluline märksõna on koostööle orienteeritus.

Juba tänasel päeval tajume, mis on noortele oluline, millele tähelepanu pööratakse. On nõustujaid, kaasamõtlejaid, on ka eirajaid või „vastuvõitlejaid“. Maailmavaatelised küsimused on alati olnud delikaatsed ja see on normaalne. Kes tulevad muutustega kaasa, kellele aga muutused ei meeldi. Vaadates hetkel toimuvat, võib arvata, et:

• Oma tervisekäitumist ja sellega seoses söömiskäitumist jälgitakse aina enam: kaloreid, koguseid, suhkrutarbimist, karastusjookide osakaalu toidusedelis.
• Taimetoitlus ja veganlus on normaalsus. Ei küsita enam: „Kas sa liha ei võtagi?“ – jälgitakse iseenda söömist, mitte teiste. Piimatoodete tarbimine aina väheneb.
• Tehnoloogia arenguga seoses on tervise jälgimine erinevate seadmete abil igapäevane. Ka trenn ja liikumine on seetõttu loomulik elu osa, nö arengut saab ise jälgida ja reguleerida.
• Kui praegu elame me kliimamuutuste eel ja tegeleme teadlikkuse tõstmise ja ennetamisega, siis alfa põlvkond elab kliimamuutustega seotud probleemide keskel.
• Palga-, soovõrdsuse jms teemad on kauge minevik, võrdus on loogiline lähenemine.
• Sõidujagamise teenus ja ühistransport on hinnas, vähem pööratakse rõhku isiklikele autojuhilubadele.

Vajalikud oskused on läbi põlvkondade olnud üldiselt samad, sest ega inimese loomus kui selline ju ei muutu. Elukestev õppimine jääb, 21.sajandi oskused on üldjoones samad ega kao. Küll aga pööratakse seoses eelnevate punktidega rohkem rõhku:

• Digitaalsetele oskustele (tehnoloogia areng); 
• loovusele (võimalused, individuaalne areng);
• kriitilise mõtlemisele (infoküllus);
• uudishimule (enese arendamine, maailma orienteerumine);
• kiirele kohanemisele (kiirete muutustega toime tulemiseks, kiired muutused tööelus jne);
• juhtimisoskusele. 

Mõned vajadused ajas ei muutu ja seda on oluline rõhutada. Iga noore, iga inimese jaoks on ajatult olulised aktsepteerimine, kogukond ja kuuluvus.  

Arvatakse, et alfa-põlvkond otsib juhendamist enda algatusel vanematelt ja juhendajatelt rohkem, sest ju ka noorsootöötajatena tahame mõista ja toetada aina teadlikumalt. Täiskasvanutel on oluline roll enesekindluse arendamisel, sest vaimse tervise häired tulevikuhirmude tõttu on pidevalt päevakorras ja silme ees. Annab lootust, et alfa-põlvkond pöördub ise ja koostöö on loomulik, me ei pea enam mõtlema, kuidas küll neid noori kaasata. Seda aga juhul, kui arvestame põlvkonna ja muutuva maailma eripäradega ning mõistame, et ka meie peame muutustega kaasas käima. 

Ülevaade on koostatud järgmistele allikatele tuginedes:

NOORTEINFO

Rahatarkusega alustamine läbi noorteinfo töötoa

Merlis Pajustik

Eestis on mitmeid ettevõtlusprogramme, mis on seotud kooliprogrammi ja noortekeskuse tegevusega. Suuremad neist on õpilasfirma ja ettevõtliku kooli programmid. Rahatarkus on üks osa sellest programmist, kuid igapäevast raha haldamist noortele siiski ei õpetada. Eriti on puudu praktilisest kogemusõppest, kus noor iganädalaselt paneb oma tulud ja kulud kirja ning reguleerib oma rahadega ümber käimist. Seda on praegusel ajal oluline õppida ja nii ka oma ostukäitumist kontrollida, sest igal pool on nii palju ahvatlusi ning asju ja teenuseid saab osta ainult mõne nupuvajutusega. Noorte suur huvi rahatarkuse ja investeerimise teemade vastu tuli välja ka noorteinfo teemalises küsitluses, millele vastas üle 300 noore üle Eesti (küsitluse kokkuvõtet saab lugeda siit).

Küsitluste tulemuste põhjal üles ehitatud noorteinfo töötuba on loodud nii, et noor saab aru peamistest rahaga seotud mõistetest näiteks tulu, kulu, maksud, eelarve ja muud mõisted. Seejärel õpitakse koostama pere eelarvet. Lõpuks käsitletakse läbi taskuraha kogumise, säästmise, kulutamise ja annetamise seotud mõisteid. Töötoa käigus õpib noor baasteadmisi, kuidas iseenda rahaga mõistlikumalt ümber käia. 

Töötuba läbi viies on olnud väga huvitav näha, kuidas noored raha teemast aru saavad. Kurb on olnud näha, et lihtsaid mõisteid ja põhimõtteid ei teata ning eelarve koostamine on noorte jaoks keeruline tegevus. Üks põhjus on kindlasti see, et tegu on matemaatika ja arvutamisega, kuid teine põhjus on see, et igapäevaselt ei tegeleta oma raha planeerimisega. Üsna tihti küsivad noored isegi seda, kas on üldse mõtet oma eelarvet planeerida ja sellest kinni pidada, eriti kui nende taskurahana sissetulek on niigi üsna pisike. Vastus on ju üsna ilmselge, et väikeste summadega on planeerimist oma kulude ja tulude kirjeldamist lihtsam alustada. Hiljem tulevikus on eelarvet suuremate rahasummadega lihtsam planeerida ja koostada. Erinevad organisatsioonid, asutused ja ettevõtted peavad eelarve planeerimist ja elluviimist nagunii tegema. Noored, kes alustavad juba iseenda eelarve planeerimisega, on tulevikus kogenenumad ning neil on juba lihtsam organisatsioonide ja projektide eelarvetega toimetada. 

Noorteinfo töötoa puhul on alati oluline küsida, kust saab raha teema kohta rohkem infot. Eriti oluline on leida internetist just usaldusväärset infot, sest infot on nii palju ning iga teema kohta on mõni internetileht, blogija või Youtube kanal, kus antud teemat puudutatakse. Üsna tavaline on ka see, et meie e-maili postkasti potsatab mõni kiri, kus pakutakse raha või kutsutakse mõnes tasulises tegevuses osalema. Kiiresti rikastumine on läbi reklaamide muudetud lihtsaks, kuid tagajärjeks on inimeste raha kaotamine läbi petturite, teenuste või asjade läbi, mida meil päriselt vaja ei lähe. Kindlasti tasuks kasutada usaldusväärse ja kvaliteetse info saamiseks riiklike internetilehti ning organisatsioone, kes tegelevad igapäevaselt rahatarkuse teemadega näiteks Rahandusministeeriumi lehed, Maksu- ja tolliameti infokanalid või siis Finantsintspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee. Piisavalt on olemas juba ka mõned head raamatud, mis antud teemat käsitlevad näiteks "Tom õpib rahamängu". Kindlasti on oluline osaleda ka teistes noorteinfo töötubades, kus käsitletakse noorteinfo usaldusväärsuse ja kvaliteedi teemat rohkem.

Rahateemalise töötoa huvi korral kirjutada merlis.pajustik@gmail.com või riin.luks@ank.ee.

Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.

MTÜ EESTI AVATUD NOORTEKESKUSTE ÜHENDUS

ank@ank.ee

Veski 4, 48106 Põltsamaa